teadusmõte eestis. arstiteadus. isbn 9985-50-382-1

87 Pages·2006·1.16 MB·Estonian

TEADUSMÕTE EESTIS

ARSTITEADUS

Ain-Elmar Kaasik, Raivo Uibo (vastutavad toimetajad)

Helle-Liis Help, Galina Varlamova

ISBN 9985-50-382-1 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA
Facta non solum verba
SISUKORD

LÜHIÜLEVAADE VIIMASTE AASTATE EESTI ARSTITEADUSEST
Raivo Uibo, Ain-Elmar Kaasik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
TEADUSTÖÖST TERVISE ARENGU INSTITUUDI TEADUSKESKUSES
Toomas Veidebaum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
KLIINILINE UURIMISTÖÖ TARTU ÜLIKOOLIS JA KLIINIKUTES
Toomas Asser . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23
BIOMEDITSIINILISED JA ARSTITEADUSLIKUD ALUSUURINGUD TARTU ÜLIKOOLI
ARSTITEADUSKONNAS
Eero Vasar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39
BIOMEDITSIIN TARTU ÜLIKOOLI MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUDIS
2000-2004
Jühan Sedman . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53
SPORDIFÜSIOLOOGIA ALANE UURIMISTÖÖ TARTU ÜLIKOOLI
SPORDIBIOLOOGIA JA FÜSIOTERAAPIA INSTITUUDIS
Vahur Ööpik, Mati Pääsuke, Teet Seene . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59
TERVISHOIUALANE UURIMISTÖÖ TARTU ÜLIKOOLIS
Diva Eensoo, Raul-Allan Kiivet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71
KLIINILINE JA PREVENTIIVNE TEADUS-ARENDUSTÖÖ
EESTI KARDIOLOOGIA INSTITUUDIS
Jüri Kaik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77
BIOMEDITSIINILISED UURINGUD KEEMILISE JA BIOLOOGILISE FÜÜSIKA INSTITUUDIS
Priit Kogerman, Valdur Saks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
AUTORITEST JA KAASAUTORITEST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92

5
6
-LÜHIÜLEVAADE VIIMASTE AASTATE EESTI ARSTITEADUSEST

Raivo Uibo, Ain-Elmar Kaasik

Viimastel aastatel on märkimisväärselt intensiivis- dusfondi (ETF) grantide kaudu, millele lisanduvad
tunud teadustegevus kogu maailmas, kusjuures ise- ametkondlikud allikad. Eesti erasektori finantseerin-
äranis murrangulised on olnud muutused loodus- gud on uurimistööks kasutatavate ressursside üld-
teadustes. Arstiteaduste areng ei ole jäänud sellest mahuga võrreldes väga tagasihoidlikud, kuigi nende
mõjutamata – maailmas tervikuna on oluliselt kas- osakaal on viimaste aastatega kasvanud. Samas on
vanud arstiteaduslike uurimuste maht ja tulemus- oluline osa Eestis tehtavate arstiteaduslike teadus-
likkus. Saavutatud on see mitme organisatoorse uuringute finantseerimisel välisgrantidel. Sellest
meetodiga (integreeritud uurimisprojektid, teaduse ajast alates, mil Eesti teadlased osalevad Euroopa
tippkeskused jm) ning teadusuuringuteks suunatud Liidu raamprogrammides, on nendest saadav Eesti
ressursside kasvuga üle kogu maailma. Ainuüksi arstiteadlaste teadusuuringute rahaline toetus jätku-
tervise uuringutele suunatud vahendite kasv on valt suurenenud. Nii rahastati 5. Raamprogrammi
Global Forum for Health Research hiljutise arves- raames juba ligemale 40 Eesti töögruppide osalu-
tuse alusel aastatel 1986–2001 (viimane aasta, mille sega arstiteaduslikku teadusprojekti.
kohta on olemas praegu kõiki riike hõlmavad and-
Olulist abi arstiteaduslike uurimuste rahastamiseks
med) olnud rohkem kui 3,5-kordne – 30 miljardilt
on saadud hiljuti käivitunud Eesti teaduse tippkes-
dollarilt 106 miljardi dollarini. Väga intensiivselt
kuste programmidest. Aastaks 2002 nimetatud küm-
on kasvanud finantseeringud biomeditsiinis, mistõt-
nest Eesti teaduse tippkeskusest (centre of excel-
tu arstiteaduslike uuringute rahastamise maht võib
lence) kolm on otseselt või kaudsemalt seotud arsti-
moodustada reas arenenud riikides juba ligikaudu
teaduslike teadusuuringutega. Neist Molekulaarse ja
neljandiku teadusuuringute rahastamise koguma-
Kliinilise Meditsiini Keskus (juht professor Raivo
hust.
Uibo) baseerub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
Eesti arstiteadusele suunatud ressursid moodustavad uurimisgruppidel. Keskusele omistati kolmeks aas-
kogu Eesti teadus- ja arendustegevusele kasumitaot- taks (2003–2005) ka Euroopa Liidu teaduse tippkes-
lusteta asutustes tehtud kulutustest viimasel kümnel kuse nimetus. Teine Eesti teaduse tippkeskus – Ees-
aastal 10–11%, jäädes kogusummas 2003. a (viima- ti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus (juht profes-
ne aasta, mille kohta on saadaval võrdlusandmed) sor Jaanus Harro) – on samuti seotud Tartu Ülikoo-
kolm korda väiksemaks näiteks loodusteadustele liga, kust keskusse on ühinenud teiste gruppide seas
eraldatud summadest (77,8 versus 234,2 miljonit). ka arstiteadusliku uurimistöö kallakuga grupid arsti-
Samal aastal andis Soome Akadeemia teadustöö teaduskonnast, kehakultuuriteaduskonnast ja psüh-
riikliku finantseerijana kogu teadusrahast 17% holoogia osakonnast. Sellesse tippkeskusse kuulu-
arstiteaduslike uuringute tarvis. Rootsis on vastav vad ka uurimisgrupid Tervise Arengu Instituudist.
protsent veelgi suurem. Võib arvata, et arstiteadus- Kolmas tippkeskus – Geeni- ja Keskkonnatehnoloo-
like uuringute madal rahastamise tase võib olla gia Tippkeskus (juhid professorid Toivo Maimets ja
üheks oluliseks põhjuseks, miks viimasel Eesti tea- Juhan Sedman), mis baseerub Tartu Ülikooli mole-
duse evalveerimisel aastatel 2000–2003. sai medit- kulaar- ja rakubioloogia instituudi ning tehnoloogia-
siin tervikuna kaheksa teadusvaldkonna seas ühe instituudi kapatsiteedil, viib läbi mimesuguseid bio-
madalamatest hinnetest. Samas tuleb nentida, et meditsiinilisi uurimistöid, eeskätt geneetika ning
Eesti arstiteaduses on ka tugevaid ja väga tugevaid mikrobioloogia/viroloogia vallas. Nimetatud tipp-
uurimisgruppe. Enamasti on need aastate jooksul keskustesse kuuluvate töögruppide uurimistulemus-
formeerunud teadlaste kollektiivid, kellel on olnud test võib lugeda mitmes artiklis allpool. Liites käes-
pikaajaline Eestit hõlmav ja rahvusvaheline koos- oleval ajal sihtfinantseeringute ja Eesti Teadusfondi
töö. (ETF) grantidega tagatud teemad, samuti Euroopa
Arstiteaduslikke teadusuuringuid finantseeritakse Liidu 5. ja 6. Raamprogrammi arstiteadusliku te-
Eestis põhiliselt sihtfinantseeringute ja Eesti Tea- maatikaga projektid selgub, et Eestis on praegu kä-
7
sil üle 160 mitmesuguse arstiteadusliku uurimis- konnas. Kuigi TÜ arstiteaduskonna tähendus regi-
projekti. oonile ei ole enam selline, nagu pooleteise sajandi
eest, pole ta aga kaotanud oma olulisust arstitea-
Vastavalt ETF klassifikaatorile jagatakse arstitea-
dusele Eestis. Siin läbiviidav diplomieelne ja -järg-
duslikud uurimistööd Eestis alljärgnevalt:
ne õppetöö ning teadustöö kujundab kogu Eesti
3.1. Biomeditsiin (sh anatoomia, morfoloogia,
arstiteaduse mainet. Teadustööd on oluliselt mõju-
biokeemia, mikrobioloogia, geneetika, füsio-
tanud kaasaegse kraadihariduse kujunemine TÜ
loogia)
arstiteaduskonnas, mille nõukogu annab Eesti Vaba-
3.2. Farmaatsia, farmakoloogia ja toksikoloogia
riigis ainsana doktorikraade arstiteaduse ja farmaat-
3.3. Kliiniline meditsiin sia alal. 2001. aastal loodi arstiteaduskonnas ka neu-
3.4. Tervishoid (sh keskkond, eluviisid, toitlustus, roteaduste doktorikool, kus toimub doktoriõpe eri-
töötervishoid) nevate teaduskondade doktorantidele ja kraadi
3.5. Stomatoloogia kaitstakse spetsiaalse neuroteaduste kraadinõukogu
ees. Doktorikraadi saamiseks tuleb läbida kraadiõpe
3.6. Ema ja lapse tervishoid ja arstiabi
ja kaitsta dissertatsioon, mille aluseks on heatase-
3.7. Taastusravi ja rehabilitatsioon meliste, “peer review” tüüpi eelretsenseeritavates
Kõigis nendes valdkondades on uurimistööd tehtud rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades avaldata-
üsna laial rindel, osalt tingituna Eesti tervishoiu- vad artiklid. Aastatel 1991–2004 (lõpuni) on arsti-
süsteemi ning meditsiinilise kõrghariduse vaja- teaduskonna kraadinõukogu ees kaitstud 102 dokto-
dustest, osalt uurimistöö traditsioonidest ning rah- riväitekirja. Rida teaduskonna liikmeid on kaitsnud
vusvahelise koostöö võimalustest. Enimesindatud doktorikraadi välismaal (enamasti Soomes ja Root-
on biomeditsiini (koos siia kuuluva farmakoloo- sis). Mitmed doktoritööd on valminud rahvusvahe-
giaga) ja kliinilise meditsiini uurimistemaatikad, lises koostöös. 1998. a said pediaatrid Maire Vasar
viimastel aastatel ka terishoiualane uurimistöö. ja Kaja Julge samaaegselt Tartu ja Linköpingi Üli-
Uurimistöö planeerimisel on viimastel aastatel tu- koolide meditsiinidoktori kraadid. Ka Eesti Vaba-
ginetud ka Eesti Teadus- ja arendustegevuse stratee- riigi väljapaistvamate arstiteaduslike uurimistööde
giale “Teadmistepõhine Eesti” aastateks 2002–2006, hulgas on TÜ arstiteaduskonna osakaal suurim. Siin
mille üheks võtmevaldkonnaks on biomeditsiin. töötab enamus enimtsiteeritud Eesti arstiteadlastest.
Mitmed arstiteaduskonnas väljapaistvate teadustule-
Arstiteaduslikke uurimistöid on Eestis koordinee-
musteni jõudnud isikud on siirdunud mujale. Näi-
rinud pärast omariikluse taastamist Tervishoiu-
teks töötab biokeemik professor Ülo Langel Stock-
ministeeriumi Teadusnõukogu (1991–1993) ning
holmis Karolinska Instituudis; farmakoloogiapro-
1993. a-st Sotsiaalministeeriumi juures tegutsenud
fessor Lembit Rägo, kes muuhulgas asutas Eestis
Eesti Arstiteadusnõukogu. Aastail 1993–1997 oli sel-
Riigi Ravimiameti, töötab Genfis Maailma Tervise-
le esimees meditsiinidoktor Jaak Uibu, 1997. a-st –
organisatsiooni juhtivtöötajana ning samuti oma
professor Eero Vasar, kes ühtlasi esindas arstitea-
ettevalmistuse farmakoloogias saanud Jaanus Harro
dust ka Teaduskompetentsi Nõukogus (TKN) kuni
on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna korraline
2004. Alates 2004. a-st on TKN liige ja vastloodud
psühhofüsioloogiaprofessor ning juhib seda teadus-
arstiteaduse ekspertkomisjoni esimees professor
konda dekaanina. Samas jätkab ta uurimistööd fü-
Mihkel Zilmer. Eesti Teadusfondi (ETF) arsti-
sioloogia ja farmakoloogia piirialal, olles Eesti
teaduse ekspert oli aastail 1990–1993 professor Ain-
enimtsiteeritud teadlasi.
Elmar Kaasik, 1993–2000 – professor Arvo Tikk,
2000–2003 – professor Raivo Uibo, aastast 2003 – Lähemalt võib uurimistööst arstiteaduskonnas luge-
professor Veiko Vasar. Neist kolm viimatinimetatut da käesolevas kogumikus professor Toomas Asseri,
on juhtinud ka ETF arstiteaduse ekspertkomisjoni professor Eero Vasara ning Diva Eensoo ja pro-
tööd. fessor Raul-Allan Kiiveti koostatud ülevaadetest.
Arstiteadusliku uurimistöö põhikeskuseks läbi aega- Aastatel 1991–2004 on Tartu Ülikooli arstiteadlased
de on Eestis olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskond. pälvinud 11 taasiseseisvunud Eesti Vabariigi tea-
Kujunenud XIX sajandi keskel tähtsaks meditsiini- duspreemiat (kokku omistati sel ajavahemikul 15
keskuseks nii Läänemere regioonis kui ka tolleaeg- arstiteaduse preemiat) 1992. a anti preemia kar-
ses Vene impeeriumis, saavutas TÜ arstiteaduskond dioloogide ja kardiokirurgide kollektiivile, mida
üldtunnustatud renomee mitmes arstiteaduse vald- juhtis professor Lembit Roostar. Auhinnatud töö-
8
detsükkel kandis nimetust “Kaasasündinud süda- tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riigi teadus-
merikete kirurgiline ravi” ning selle pälvisid veel preemia professor Ain-Elmar Kaasik.
Jüri Samarütel, Mati Ress, Tähti Saar, Toomas Aro,
2004. a preemia kuulus TÜ füsioloogia instituudi
Toomas Hermlin, Iivi Köbas, Lidia Litvinova, Mae
kollektiivile, kuhu kuulusid professor Eero Vasar
Randla, Ürjo Ploom, Jüri Väli, Arvo Klaar, Hannes
(kollektiivi juht), Sulev Kõks, Vallo Volke ja Voo-
Kuiv ja Mehis Mikkel.
tele Võikar, tööde tsükli “Psühhofarmakoloogiline
1994. a premeeritud töö “Vastsündinu tervise mõ- ja geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivsete
justamine mikrofloora kaudu” juht oli professor emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide sel-
Marika Mikelsaar ning töörühma kuulusid Anne gitamiseks” eest.
Ormisson, Urmas Siigur, Epp Sepp, Reet Mändar,
Aastaid on arstiteaduslike teadusuuringute üheks
Irja Lutsar ja Heli Varendi.
olulisemaks keskuseks Tallinnas olnud
1995. a antud riigi teaduspreemia sai professor Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut
Heidi-Ingrid Maaroosi juhitud kollektiiv, kuhu kuu- (EKMI). 2003. a viidi EKMI teaduslik kompetents
lusid Tamara Vorobjova, Raivo Uibo, Kalle Kisand, ja infrastruktuur (teaduskeskuse juhataja professor
Rein Tammur, Tiiu Kivik ja Kaljo Villako epide- Toomas Veidebaum) üle Eesti Vabariigi Sot-
mioloogilise populatsiooni juhuslikul valikul põhi- siaalministeeriumi poolt loodud Tervise Arengu
neva uurimuse eest “Helicobacter pylori infekt- Instituudi (TAI) koosseisu. 1997. a toodi EKMI
siooni sagedus Eestis”. 1995. a. aastapreemia jagati koosseisu samal aastal likvideeritud Profülaktilise
kahe töö vahel. Neist ühe pälvis professor Kaljo Meditsiini Instituudi viroloogiliste uuringute
Villako juhitud töörühm, kuhu kuulusid Agu Tamm, töörühm (juhataja bioloogiadoktor Ludmilla
Ivo Kuusk, Margus Lember, Rein Tammur ja Too- Priimägi), mis jätkab TAI teaduskeskuse koosseisus
mas Väli, töödetsükli “Pärilik hüpolaktaasia – levik, viroloogia osakonnana. EKMI on aastaid silma
bioloogilised ja kliinilised aspektid” eest. Teine aas- paistnud heatasemelise uurimistööga, mis on
tapreemia anti Siiri Veromanile uurimuse “Silma- pälvinud nii rahvusvahelist kui kodumaist tunnus-
läätse kasvajad, eksperimentaalsed ja bioloogilised tust. Nii said Eesti Vabariigi arstiteaduse teadus-
aspektid” eest. preemiad 1994. a meditsiinidoktor Oleg Kurtenkov
ja bioloogiakandidaat Jevgeni Smorodin tööde tsük-
1998. a preemia sai autorite kollektiiv, kuhu kuulu-
li “Maovähi ja kasvajaeelsete seisundite avasta-
sid professorid Mihkel Zilmer, Rein Teesalu, Raul
miseks leitud uue markeri alfa-2 makroglobuliini
Talvik, Tiina Talvik ja dotsent Jüri Samarütel.
tähtsus vähi diagnostikas“ eest ning 1997. a pro-
Nende uurimistööde tsükkel kandis nimetust
fessor Mati Rahu ning Tiiu Aareleid, Kaja Gornoi ja
“Oksüdatiivse stressi patogeneetiline aspekt
Heldi Thomson – uurimuse “Vähktõbi Eestis 1968–
arteriaalse hüpertensiooni, südamepuudulikkuse ja
1992: haigestumus, levimus, elulemus ja suremus”
ajukahjustuse puhul”.
eest.
1999. aasta preemia anti professor Raivo Uibole
1999. a anti Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaaja-
uurimuse “Autoimmuunhaiguste tekkemehhanismid
lise tulemusliku teadustöö eest onkoloogias profes-
ja immuundiagnostika” eest.
sor Pavel Bogovskile.
Professor Aleksander Žarkovski poolt juhitud TÜ
2000. a arstiteaduse teaduspreemia sai tollane
farmakoloogia instituudi kollektiiv, kuhu kuulusid
EKMI direktor ja praegune TAI teadusosakonna
veel Anti Kalda ja Allen Kaasik, sai 2001. a pree-
juhataja professor Toomas Veidebaum uuringute
mia tööde tsükli “Närvirakkude kahjustus ja ravim-
“Molekulaarsed markerid vähi epidemioloogias”
sõltuvus: molekulaarsed mehhanismid ja farmako-
eest. Instituudi juures töötab seni ainus Eestis pika-
loogiline preventsioon” eest.
ajaliselt tegutsev haigusregister – Eesti Vähiregister.
2002. a pälvis arstiteaduse preemia professor Ma- TAIs tehtavast teaduslikust uurimistööst võib luge-
rika Mikelsaar uurimuste “Inimese normaalne mik- da üksikasjalisemalt T. Veidebaumi ülevaatear-
rofloora ja olulisemad bakteriaalsed infektsioonid tiklist.
Eestis” eest.
Teine Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi haldus-
2003. a sai professor Andres Metspalu arstiteaduse se kuuluv teadus- ja arendusasutus on Eesti Kardio-
preemia (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut) loogia Instituut (EKI), mis on loodud 1984. a endise
genoomiuuringute eest. Samal aastal anti pikaajalise NSV Liidu keskorganite korraldusega, mille koha-
9
selt tuli liiduvabariikides asutada profülaktilise suu- sor Rein Jalak) ning spordibioloogia õppetoolis
nitlusega kardioloogiainstituudid. Instituut rajati põ- (juhataja dotsent Kristjan Port) uuritakse sportlaste
hiliselt EKMI allüksuste (profülaktilise kardioloogia tervise probleeme ning selle psühhosotsiaalseid ja
osakond, kardioloogiaosakond, lastereumatoloogia füsioloogilisi aspekte, arendatakse tervisõpetuse
osakond) baasil ning vastavalt sellele on välja programme ning tippsportlaste tervise kompleks-
kujunenud ka praegused uurimisprojektid. Instituudi uuringute teoreetilisi aluseid. Siin on saadud väär-
põhiline uurimistemaatika on suunatud südame- ja tuslikke andmeid sportlaste südame veresoonkonna
veresoonkonnahaiguste preventsioonile, mille eest funktsionaalse seisundi massiuuringute käigus
said instituudi töötajad Olga Volož, Lagle Suurorg,
Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on arstiteadusliku
Merileid Saava, Elionora Solodka ja Inna Tur 1996.
kasutusvõimalusega uuringuid tehtud aastate jook-
aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia. Kokkuvõte
sul biomeditsiinitehnika keskuses (juhataja profes-
instituudi viimaste aastate teadustegevusest leiab
sor Kalju Meigas), kus uuritakse inimesele toimiva
käesolevas kogumikus kajastust instituudi juhataja
elektromagnetkiirguse mõju, interpreteeritakse bio-
meditsiinikandidaat Jüri Kaiki vastavas artiklis.
magnetilisi signaale. Rakendusmehaanika õppetoo-
Arstiteadusliku suunitlusega teadus- ja arenduste- lis arendatakse füsioloogiliste protsesside matemaa-
gevuse programme arendatakse veel mitmes Eesti tilist modelleerimist (professor Jüri Engelbrecht).
teadusasutustes, mille tegevuse põhisuunad on muu- Viimastel aastatel, pärast geenitehnoloogia instituu-
des valdkondades. di (juhataja professor Erkki Truve) loomist, on
lisandunud uurimistöö inimese genoomika ja prote-
Tartu Ülikooli kehakutuuriteaduskonna spordibio-
oomika ning molekulaardiagnostika vallas. See
loogia ja füsioteraapia instituudis (juhataja filosoo-
uurimistöö on enamasti tihedalt põimunud Keemi-
fiadoktor Priit Kaasik) ning spordipedagoogika ja
lise Bioloogia ja Füüsika Instituudi teadussuun-
treeninguõpetuse instituudis (juhataja bioloogiakan-
dadega, millest annab ülevaate TTÜ erakorralise
didaat Mehis Viru) uuritakse mitmeid lihastalitluse
professori Priit Kogermani ja professor Valdur
biomeditsiinilisi aspekte, vaimset ning füüsilist töö-
Saksa ülevaade käesolevas kogumikus.
võimet. Aastate jooksul on kesksel kohal olnud
sportlaste organismi ainevahetuse ja hormooni- Lisaks tervishoiulisele, kliinilisele ja laboratoorsele
uuringud, millesse on märkimisväärse panuse and- uurimistööle on arstiteadlastel olnud läbi aastate
nud professor Atko Viru. Ülevaate TÜ kehakul- oluline roll omakeelse meditsiiniterminoloogia
tuuriteaduskonnas tehtavatest arstiteadusega haaku- arendamisel ja ühtlustamisel. 1977. a moodustati
vatest uurimistöödest annavad käesolevas kogu- Tervishoiu Ministeeriumi käskkirjaga Meditsiiniter-
mikus professorid Vahur Ööpik, Mati Pääsuke ja minoloogia Komisjon, mida 1999. aastani juhtis
Teet Seene. professor Pavel Bogovski. Tema ja komisjoni-
Aastaid on biomeditsiinilise suunitlusega uurimis- liikmete (Silver Jõks, Ester Kindlam, Peet-Henn
töid tehtud ka Tartu Ülikooli molekulaar- ja raku- Kingisepp, Rein Kull, Ilmar Laan, Matt Mägi, Viiu
bioloogia instituudis (TÜMRI, juhataja professor Sillastu, Vello Valdes) töö tulemusena on emakeel-
Juhan Sedman) ja Eesti Biokeskuses (juhataja pro- sete arstiteaduslike väljaannete (ajakiri Eesti Arst,
fessor Richard Villems), viimastel aastatel ka Tartu kirjastuse Valgus poolt välja antud käsiraamatute
Ülikooli tehnoloogiakeskuses (nüüdse nimetusega seeria Scripta medicorum) keel ühtlustatud ja
Tartu Ülikooli tehnoloogia instituut, juhataja profes- teaduslikult täpne. Pavel Bogovski mahukas töö on
sor Mart Ustav). Kompleksi raames töötavad mit- olnud ka Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni
med õppetoolid ja laborid, kelle teadustegevuse (10. väljaanne RHK-10, 7 köidet) tõlkimine eesti
põhisuunad haaravad inimese genoomi ja sellega keelde. Komisjoni koosseis on viimastel aastatel
seostuvate geenitehnoloogiliste aspektide, samuti täienenud ja praegu jätkatakse tööd TAI vanem-
valgu biosünteesi uurimist. Professor Andres Mets- teaduri Jaak Põlluste juhtimisel.
palu juhtimisel on käivitatud rahvusvaheliselt laialt
Arstiteadlaste tähendus Eesti ühiskonnas on aastate
tuntud Eesti Geenivaramu projekt. TÜMRI arstitea-
jooksul olnud väga oluline. Real juhtudel on see
dusega seostuvast uurimistööst räägib selle kogu-
tunnustus ulatunud ka kaugemale. 13. aprillil 1938.
miku professor Juhan Sedmani poolt koostatud ar-
aastal nimetatud 12 Eesti Teaduste Akadeemia
tikkel.
liikmest 3 olid arstiteadlased: Karl Schlossmann
Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteadus- (esimene president), Ludvig Puusepp ja Aleksander
konna tervisekasvatuse õppetoolis (juhataja profes- Paldrok. Hilisemad aastad on seda suhet märga-
10
tavalt muutnud, hetkel on Eesti Teaduste Akadee- ja professor Edvitar Leibur – Kuopio (1996) üli-
mia Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonnas koolide audoktorid. 2004. a valiti TÜ ravimite teh-
neli akadeemikut arstiteaduste alal (Pavel Bogovski, noloogia ja biofarmaatsia professor Peep Veski His-
Valdur Saks, Ain-Elmar Kaasik – valitud 1993, paania Kuningliku Farmaatsia Akadeemia korres-
Raivo Uibo – valitud 2003) ning üks akadeemik pondentliikmeks. Mitmed Eesti arstiteadlased on
biomeditsiini valdkonnas (Mart Ustav – valitud olnud või on rahvusvaheliste teadusorganisatsioo-
2001). Arstidiplomiga Richard Villems, praegune nide juhtorganite, teaduse evalveerimisorganite liik-
Teaduste Akadeemia president, valiti 1987. aastal med, kuuluvad teadusajakirjade toimetuskollee-
akadeemikuks biofüüsika alal. Samal aastal valiti giumitesse, ning on pälvinud välismaa teadusorga-
akadeemikuks farmaatsiaharidusega Udo Margna nisatsioonide medaleid.
taimefüsioloogia alal.

Mitmeid arstiteadlasi on tunnustatud välismaa auto- Kirjandus
riteetsete teadusorganisatsioonide ja ülikoolide
Health Research for Equity in Global Health.
poolt. Professor Pavel Bogovski on Venemaa Me-
Statement by the Global Forum for Health Rese-
ditsiiniakadeemia korrespondentliige (1965), pro-
arch. 2004. 16-20 November. Mexico City.
fessor Akivo Lenzner on Venemaa Rahvusliku
Meditsiinilis-Tehnilise Ühingu akadeemik (1996). Kaasik A.-E. 1999. Arstiteadus Eestis: olukord ja
Professor Ain-Elmar Kaasik on Euroopa Teaduste perspektiivid. Eesti arstiteaduse olukorrast. Eesti
ja Kunstide Akadeemia (2000), Ameerika Neuro- Teaduste Akadeemia üldkogu materjalid. Tallinn, 1-
loogiaakadeemia (1994), Poola Meditsiiniakadee- 13.
mia (2002) ja Briti Kuningliku Meditsiiniseltsi liige Kaasik A.-E. 1997. Arstiteadus Eestis: uus olukord
(1999). Professor Lembit Allikmets on Lublini ja uued perspektiivid. Teaduslugu ja nüüdisaeg X.
(1994), professor Ain-Elmar Kaasik Uppsala (1991) Tallinn, 124-135.

11
TEADUSTÖÖST TERVISE ARENGU INSTITUUDI
TEADUSKESKUSES (ENDINE EKSPERIMENTAALSE JA
KLIINILISE MEDITSIINI INSTITUUT)

Toomas Veidebaum
Tervise Arengu Instituut

Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut kilpnäärmepatoloogia tõusu; registeruuringud näita-
(EKMI) loodi 1947. aastal ja oli esimene spetsiali- sid, et veteranide vähihaigestumus ega üldsuremus
seeritud arstiteaduslik uurimisasutus Eestis. 2003. ei ole suurem kui teistel sama vanadel Eesti mees-
aastal moodustati EKMI ja veel kahe asutuse, Rah- tel, küll aga esines veteranide seas esimestel aastatel
vatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskuse ning Tervise- pärast Tšernobõlist tagasitulekut rohkesti enesetap-
kasvatuse Keskuse ühendamisega uus, Sotsiaal- pe. Seega osutusid tervistkahjustavaks teatud psüh-
ministeeriumi haldusalasse kuuluv teadus- ja aren- holoogilised tegurid, mitte saadud kiiritus. Tähtis on
dusasutus Tervise Arengu Instituut (TAI). Struk- veel teadmine, et pärast isa Tšernobõlist naasmist
tuurselt moodustus TAI koosseisus teaduskeskus, sündinud laste uurimisel ei leitud neil olulist võima-
kes esimestel aastatel on jätkanud sama temaati- like pärilike mutatsioonide tõusu.
kaga, mis oli 1990ndatel aastatel Eksperimentaalse
Teise radiatsiooniepidemioloogia valda kuuluva
ja Kliinilise Meditsiini Instituudis. Seega võib käes-
uuringu (Kiisa radiatsiooniõnnetus) puhul on tähele-
olevas ülevaates toetuda põhilistele uurimistulemus-
panuvääriv, et tööga suudeti alustada küllaltki kii-
tele kuues erinevas valdkonnas: epidemioloogilised
resti pärast õnnetuse toimumist ning kõiki kanna-
ja molekulaarepidemioloogilised uuringud, kesk-
tanuid jälgitakse siiani. See võimaldab hinnata eri
konna meditsiini probleemid, viiruszoonooside ja
meetodite tõhusust võimaliku kiirgusannuse määra-
viirusnakkuste uurimine, krooniliste kopsuhaiguste
misel ja hilisemal kiiritust saanute jälgimisel.
riskifaktorite levimuse väljaselgitamine ja nende
patogeneesi mehhanismid, onkoimmunoloogia ja Suuremahuliste tööde hulka kuulub seitsme Euroo-
onkogeneetika. pa riigi ühisuuring tõsise silmahaiguse (nn silma-
põhja lubjastumise) levimuse ja riskitegurite kohta.

Uuring oli metoodiliselt keeruline, sest lühikese
EPIDEMIOLOOGIA JA BIOSTATISTIKA
ajaga tuli läbi viia vanemaealiste inimeste küsitlus,
OSAKOND
kliiniline silmauuring ja laboratoorsed testid. Kogu-
Mati Rahu
tud vereproovid toimetati analüüsimiseks Belfasti.
Teadustegevuse põhisuunaks on läbi aastate olnud
Vananeva ühiskonna jaoks annab olulist teavet koos
haiguste esinemise seaduspärasuse uurimine Eestis
Soome teadlastega praegu läbiviidav hormoonasen-
ning võrdlevalt Eestis ja välisriikides. Osakond kuu-
dusravi kohese ja pikaajalise efekti uuring Eesti
lub Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Tippkeskuse
naiste terviseseisundile, elukvaliteedile ja tervis-
koosseisu.
hoiuteenuste kasutamisele.
Osakonna uuringutest on enim rahvusvahelisi publi-
katsioone andnud ja tähelepanu pälvinud Eesti Tšer- Mitmed osakonna uuringud käsitlevad krooniliste
nobõli veteranide kohortuuring, mis võimaldas hin- haiguste (pahaloomulised kasvajad, tuberkuloos)
nata väikeste kiiritusannuste mõju tervetele mees- esinemist ja riskitegureid, samuti haiguste registree-
tele. Uuring toimus koostöös USA Riikliku Vähi- rimist ning andmete kvaliteeti registrites. Suur osa
instituudi (NCI), Soome Vähiregistri, Soome Kiir- teadusprojektidest ongi registripõhised, kuid selliste
guskaitse Keskuse (STUK) ja Rahvusvahelise Vähi- uuringute läbiviimine on tugevasti häiritud ja takis-
tatud praegu kehtiva Eesti teadusevaenuliku andme-
uurimise Agentuuriga (IARC). GPA ja FISH mee-
todil teostatud biodosimeetria alusel ei olnud Tšer- kaitseseaduse tõttu.
nobõlis saadud kiirgusannused suured; kliinilistest On osaletud mitmes Euroopa Liidu ühisuuringus
uuringutest ilmnes, et veteranidel ei esine sõlmelise eesmärgiga koondada vähihaigete andmestik üle-
13