salaelukad lemmiklooi midrimaa nukuteatris 7tttt ang

36 Pages·2014·22.98 MB·Estonian

Hind 18 krooni
JA TEMA SOBRAD JA SUGULASED
\r
SALAELUKAD
2000
7TTTT
LEMMIKLOOI
MIDRIMAA
NUKUTEATRIS
\
mWJM
V
\mna
ANG
Al I
V
LUULETAVAD TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI
lll-B KLASSI LAPSED
KOOL
Lähen kooli, võtan tooli,
avan kapi, võtan mapi.
Vahetunnis ma ei söö,
laulutunnis laulu löön.
Sünne Mellis
KODU
Maja teeb meil valmis isa,
söögi teeb meil valmis ema.
,v! Koo/,*
Laps teeb tööd kõik ruttu, Q,9kooli
sf
koer lööb vahel nuttu.
RAKVERELASTE VÄRSSE
Maria Ignatenko
PÄRAST KOOLI
KOOLITUNNID
VANEMATE HOOL
Vihikuid mul täis on tuba,
Eesti keeles õpin ma ema tõrelebki juba.
väga hästi lugema. Minu isa-ema mulle armsad, Korrastada tuleb kapp,
Mätas tegin veidi pulli, minu peale väga valvsad. ära panna mapp.
kirjutasin mitu nulli. Hommikul tööle lähevad ruttu-ruttu, Koolikotti pliiatsid ja kamm -
Loodusõpetus on hea - toast siis kostab minu nuttu. seegi paremuse poole samm.
seda võtab minu pea. Isa tuleb tagasi ja venna jääb vagasi.
Liina Põldma
Isal katki rool, ema ehmund:lapsel kool!
Rakvere põhikooli 3. klassist
Kaspar Sanglepp
Mariann Kaasik
MEIE KOER
NAUALUGU HOMMIK
Taksikoer meil oli kodus.
Pissis maha, näris mööbli, Kooli trepist üles ruttan, kaenlas mapp Isa keerab rooli,
kinni panime ta kööki. ja mapis lapp. õde läks kooli,
Seal ta näris juhtme läbi. Õpsi riietus on napp, ema pühib tuba,
Ütlesime: häbi-häbi! sest et üles ütles kapp. mina lähen juba!
Dioleen Talviste Heidi Leid Raimond Männik
Rakvere põhikooli 3. klassist
MÄRTS ON TEATRIKU
HEA LAPSE SOBRAD JA SUGU
käisid Nukuteatris ja
pajatavad nüüd oma mulje
Nukuteatris oli Midrimaa!
V
eebruaris käisin Nukuteatris Midrimaa laste kunstinäi
tuse avamisel. Enne näituse avamist pidime nägema
"Onu Remuse lugusid", aga üks näitleja oli haiges
tunud ja meile näidati hoopis "Mustlastüdruk Ringlat". Kui
näidend lõppes, siis esines meile Midrimaa väikeste laste
lauluring ja siis kuulutati näitus avatuks. Piltidest meeldis
mulle kõige rohkem Kätlin Saluveeri söejoonistus, kus oli
kujutatud kasetüvesid. Piltide vaatamise ajal pakuti meile
ka kommi. Minu arust oli näitus isegi näidendist huvita
vam.
Mari-Liis Luts Ruila põhikoolist
i t >•- V*
Muljeid lavastusest "Haldjaöö"
• • •
"H aldjaöö" on väga tore näidend. Eriti meeldisid mulle
rekvisiidid. Näidend meenutas mulle tuntud mui näituse avamiselt
nasjuttu "Okasroosike", kus haldjad tõid peatege
lasele igasuguseid kingitusi (väärikuse, aususe, kindlameel
suse jne). Kõige viimasena saabus paha haldjas, kes kinkis
lapsukesele igasuguseid pahesid - kadeduse, kärsituse jne. "Haldjaöös" polnud midagi, mis mulle poleks meeldinud.
Oma 15. sünnipäeval avastas Nele enda seest veel teisegi Kõik oli hästi korraldatud ja efektid andsid palju juurde.
tüdruku, kelle nimi oli Elen (tagurpidi Nele). Nad olid väga
Kostüümid olid vapustavad, kõigil haldjatel olid nii ilusad
erinevad ega saanud üldse omavahel läbi. Ja siis juhtus
riided. See oli kõige kenam näidend minu elus!
veel põnevaid asju, mida ma ei jõuagi ära kirjutada - minge
Reelika Mikenson Tallinnast
ja vaadake ise!
Liis Lass Tallinnast
Sellised kassid on Midrimaal Eriti head olid näidendi heliefektid - oli selline tunne, et
kõik toimus päriselt. Kõige huvitavamaks tegi asja see, et
etendust vaatasime trepi peal istudes ja siis kui näitlejad
mööda võrku üles ronisid, järgnesime neile ka meie. Kurb
oli see, et etendus sai ruttu otsa.
Laura Viik Tallinnast
See etendus oli päris tore, aga oleks võinud olla ka paremini
läbi mõeldud. Hea mõte oli see, et inimestele anti istumise
alla padi. Natuke jube oli vaadata, kui Nele ja Elen ronisid
võrkde peal. Mulle meeldisid haldjate kostüümid, need olid
hästi läbi mõeldud ja sobisid selle tegevuse juurde. Lahe
oli ka see, kui nad tulid sealt akna tagant - nagu oleksid
tulnud õuest.
Kätlin Reinson
Ajakiri Hea Laps Väljaandja: Toimetaja LEELO TUNGAL
ilmub kord kuus, Mittetulundusühing "Hea Laps" Levijuht BRITTA KORŽETS
tellimisindeks on 00552 Harju 1, 10146 Tallinn Kujundaja VIVIKA KALT
ISSN 1406-3441 Tel. [phone] Esikaanel: Stseen Nukuteatri lavastusest
"Haldjaöö". (Foto: Tõnu Talivee))
kad
Meli- teh Jeti jalajälg Nepaalis
5800 meetri kõrgusel Müstikul.
kobakad käed ja pikk hatu ne karv,
värvilt must või tumepruun. Erinevalt
meh-teh''ist, on tema jalajäljed väga
inimsarnased, kuid kummagi jala
esimese varba all on kaks padjan-
dit.
Kõigi kolme jetiliigi päritolu kohta
on avaldatud erinevaid arvamusi.
Zooloog Ivan Sandersoni arvates on
kääbusjeti väikesekasvuline karvane
humanoid, omamoodi protopüg-
mee. Pärisjetit kaldutakse pidama
kõrgmäestiku tingimustega kohan
dunud orangutangi eriliigiks. Kõige
põnevam oletus käib aga hiidjeti
kohta. Nimelt arvatakse, et tegu võib
olla arvatavalt 300 000 aastat ta
uulsaim inimlaadne salao- kõigesööjal on koonusekujuline pea, gasi välja surnud suure ahvilaadse
lend on mõistatuslik lumeini väga lai huultetu suu, esileküündiv gigantopiteegigo.
mene ehk/efi, keda aeg-ajalt lõug ja lühike tihe karv, mis on vär Ehkki jetisid on korduvalt nähtud
nähakse lumistes mägedes vilt punakaspruun, vahel ka hallikas ja nende jälgi nii filmitud kui neist
liikumas ja kelle hiiglaslikke pruun. Tema asuala on üldjoontes kipsjäljendeid tehtud, pole ühtki elu
jälgi on sageli leitud. Nimetus Jeti sama mis kääbusjetil, kuid ta eelis sat ega surnud jetit seniajani taba
on siiski vaid üldistus, sest tegelikult tab kõrgemaid mägimetsi ja suun tud. Ent üpris veenvaiks võib pidada
leidub koguni kolme eri liiki jetisid, dub toiduotsinguil tihti ka üle lume ka mitmeid kaudseid tõendeid. Pang-
kes erinevad üksteisest tunduvalt nii väljade, jättes sinna iseloomulikke boche kloostris Nepaalis hoiti kaua
asuala kui ka väliste tunnuste jälgi. Tema jalg on lühike, kuid väga aega väidetava Jeti käe säilmeid.
poolest. lai ja teine varvas on pikem kui esi Selle naha- ja luuproove uurinud
Esimene neist on teh-lma ehk mene, mis selgelt eristab tema jälgi antropoloogiaprofessor W. Osman
kääbusjeti, kes on umbes meetri inimese omadest. Hill tegi kindlaks, et need kuuluvad
pikkune, väga tiheda punase karva Kolmas ja kõige muljetavaldam senitundmatule primaadile. Käest
ga, mis moodustab kerge laka, on dzu-teh (tõlkes "hulkuv olend") tehtud fotod on tänini alles, käsi ise
kõigesööja ning jätab maha 13 sen ehk hiid Jeti, kes kannab veel ka aga varastati kloostrist 1991. aastal
timeetri pikkusi inimsamaseid jala nimetusi rimi, tok või nyalmo. Hiid- ja selle edasise saatuse kohta puudu
jälgi. Teh-lma esineb Himaalaja jeti elupaigaks pole mitte Himaala vad andmed. 1959. aastal Texase
mäestiku troopilistes orgudes Ne- ja, vaid kõrvalised mäeharud Tiibe naftamiljonäri Tom Slicki poolt kor
paalis ja Tiibetis. tis, Sikkimis, Bangladeshis, Myan raldatud ekspeditsioonilt kaasa too
Teisena tuleb meh-teh ehk nn. maris ja Põhja-Vietnamis. Hoolima dud Jeti väljaheidetest aga avastati
pärisjeti, keda on ka kõige sage ta suurest kasvust (1,8-2,7 meetrit) senitundmatu soolenugiline, mis on
damini nähtud. Tollel jässakal inim on see olend äärmiselt kartlik. Tal on gi esialgu Jeti olemasolu kõige käe
suurusel (pikkus 1,5-1,8 meetrit) lame pea, pikad tugevad käsivarred, gakatsutavamaks tõendiks.
Martin Kivimets
J Ä
l
Ciao,
Hea Laps!
• Siin on mõned "Koolimulli" Nüüd võta jokkerid välja ja sega
rubriiki saadetavad testid. uuesti kaardid ära ja lao need 10 - hea uudis
Loodan, et veel kohta on... tagurpidi! (Ära ise vaata ega lase 9 - info, uudis
Milline on sinu tulevik, mine teistel vaadata!) 8 - kohtumine, kokkulepe
vik, olevik ja mis kohe varsti Siia taha pane veel tagurpidi 3 7 - reis, matk
tuleb? kaarti ja kui hakkad kaartidelt 6 - pidu, koosviibimine
See on kaartidega ennusta maha lugema "värke", siis loe 5 - kordaläinud õppe
mise viis. Mulle õpetas seda need kaardid esimesena. tulemused, puhkus
minu vanaema. Asi käib nii: se • kes sa ise oled (pane õiget 4 - ilus puhkus
gad kaardid ära ja otsid välja, pidi!) 3 - hästi läinud töövisiit
kes sa oled. 2 - saavutus, võitmine
PÄRAST PANE Äss - kiri, teave
Poti kuningas - 50aastane vanem KAARDID ÕIGETPIDI NIIVIISI!
mees POTI
Poti kuninganna - 50aastane naine NIIMOODI. Vasakul peakaartidest 10 - ootamatus
Poti soldat - 25-30aastane brünett on (kõige keskel) 3 kaardiga 9 - haigus
noormees märgitud minevik, siis (ülespoole 8-tüli, riid
Ärtu kuningas - 30-45aastane minnes) tema 1. abikaart, siis 7 - kaotus, matused
blond mees olevik, paremal - mis kohe tuleb 6 - meelepaha
Ärtu kuninganna - 35-40aastane ja all - tulevik. Iga 3 pundi järgi 5 - ebaõnnestumine, igavus,
blondiin on 1 lisakaart, mis aitab tulemusi tagakiusamine
Ärtu soldat - 25-30aastane blond paremini mõista. 4 - vargus, kurbus
noormees • lahkumine lähedasest
Ruutu kuningas - 35-54aastane KAARTIDE TÄHENDUSED: 2 - äkiline ja nurjunud töövisiit,
satään või blond mees halb tuju
Ruutu kuninganna - 5-25aastane ÄRTU Äss - suur mure
neiu 10 - suur rõõm
Ruutu soldat - kuni 4aastane bee 9 - rõõm
bi või 5-25aastane noormees 8 - rahulolu 10 - raha, palk, preemia
Risti kuningas - 30-45aastane 7- lõbus seltskond 9 - edukus
brünett mees 6 - uued tutvused 8 - huvitv ala, uus hobi, avastus
Risti kuninganna - 30-45aastane 5 - kordaminekud 7- seiklus, retk
brünett naine 4 - sõbrad, sõbrannad 6 - palgapäev, auhind, lisaraha
Risti soldat - satään või punakate 3 - seotus, haigusest 5 - tuttava abi
juustega 24-40aastane paranemine 4 - halb inimene, kuri tuttav,
mees. 2 - sünnipäev loll sõber
Ass - pidu, 3 - laen, võlg
rõõmus 2 - kohtuistung, otsustamine,
sündmus karistus, ime
Äss - raha, varandus, pärandus
NB! Teisele jutustamist harjuta, et
oskaksid erinevaid asju osavasti
kokku sobitada. Ja ennustamine
võibki lahti minna!
M. E. R Tallinnast
Kunst
Tallinna on vahel nimetatud ka tornide lin
naks. Kuigi meie pealinn ei saa uhkelda
da sellise nõtke ilutorniga nagu prantslaste
Eiffel, teab vist iga mudilanegi nimetada
vähemasti ühe siinse torni nime - see on
Toompeal kõrguv Pikk Hermann, mille ti
pus koidust ehani lehvib meie sinimust
valge riigilipp.
uuremad lapsed teavad küllap Oli nende paganate ja võõramaa kandis oma nime.
veel kahe Tallinna torni nime - lastega kuidas oli, igatahes on Tallinn Tänapäeval on kaitsetornidest alles
need on Kiek in de Kök ja Paks tänu neile saanud ja jäänud tornide jäänud vaid 26. Oleme tornidega nii
Margareeta. Mõlemal kenad linnaks. 1310 - 1370 ehitati siia hulk harjunud, et ei pane neid vahel tähe
nimed, aga ega nad noorpõl erineva lahendusega kaitsetorne: Kuld legi. Kas teavad näiteks kino Sõprus
ves nii vagurad olnudki, nagu nüüd, jala, Eppingi, Köismäe, Stoltingi... külastajad, et ruttavad mööda Assauwe
ja eestimeelsusest olid nad küll üsna Pikaks Hermanniks nimetatud, 1370. tornist? See torn olevat oma nime
kaugel. 1310. a. Taani kuninga poolt a. ordulinnuse edelanurgale ehitatud saanud Tallinna karjuse Asso nimest -
Tallinna kindlustustöid korraldama kaitsetorn oli valminuna 35 meetri kõr tol tähtsal ametimehel olnud nimelt maja
saadetud Johannes Canne kirjutas, et gune ja ta seinadki said endiste tor Müürivahe ja Harju tänava nurgal.
linna kaitsetöid tuleb tõhustada, nide omadest peaaegu poole tugeva Maiasmokad teavad nii Assauwet
arvesse võttes, "õige mitmesuguseid mad - 3 meetri paksused. 1530. aas kui Neitsitorni kohvikutena. Neitsitorn
hädaohte sellele linnale, ja nimelt, et tal oli siinne linnamüür Põhja-Euroopa rajati samal aastal kui Pikk Hermann
linn on avatud türannide salasepitsus- üks suuremaid ja võimsamaid kait - 1370. Mõned ajaloolased arvavad,
tele ja teda häirivad sagedased paga sesüsteeme. Ehitusmeistrid pidid pin et torni saksakeelseks nimeks on eks
nate kallaletungid". Need paganad gutama, sest XIV sajandi teises pooles likult peetud "Mädchenturmi", kuid
olid, muide, meie esiisad, kes puiklesid läksid moodi suurtükid, mis purustasid vanades paberites on ehitise nimi
visalt ristiusule vastu. Aga mis seal selliseidki linnuseid, mida seni peeti hoopis Megede. Samas linnajaos elas
imestada, sest ega ristirüütlidki nende igavesteks. Tallinna ringmüür oli pea nimelt kodanik nimega Hinse Meghe,
ga just rüütellikult käitunud! aegu 16 meetri kõrgune ning teda tu kes võis olla torni "ehitushärra". Helle-
gevdas 35 kaitsetorni (millest 8 olid manni torn aga sai oma nime selle
väravehitised). Lisaks neile oli ehitatud lähedal elanud Helle-nimelise linnako
veel 11 eeskaitsetorni - ja igaüks neist daniku järgi.
Kiek in de Köki (mis tähendab alam
saksa keeles "Vaata kööki!") lõunasei
nas võib näha "ordeneid" - kivi- ja me-
tallkuule, mis müüriti sinna 1577. a.
autasuks selle eest, et torn pidas vastu
Ivan IV rünnakuile, kuigi seina keskos-
sa tekkis auk, millest kroonik Russowi
sõnul "paar härga korraga mahtus
sisse minema". Nii Kiek in de Kök kui
ta sõbratar, 1510. a. rajatud suurtüki-
torn Paks Margareeta on ammugi oma
sõjakuse kaotanud ja elavad rahu
meelset muuseumielu. Nagu temast
sada aastat noorem Bremeni torn, nii
pidi ka Paks Margareeta mõnda aega
töötama paha "kroonu majana" -
vanglana. 1917. a. poliitvangide va
bastamisel pandi paksukesele tuli otsa
ja seejärel pidi ta üle 30 aasta oma
varemetes välimust häbenema. Aga
praegu on ta muhe ning malbe torni-
tädi, kes hellitab oma seinte vahel
meremuuseumi. Kui ei usu, siis mine
ja vaata!
Jüri Trouberg
Tere, loom!
Minu koer Minu kass
inu koer on Moorits. Me võtsime ta varju inu kass on Miisu. Tema sain, kui olin 8 aas
paigast, kui ma olin 4 aastane. Tahtsin talle tane. Tema kinkis mulle ema. Kui olin Jõgeval
i nimeks panna Naki, aga tal oli juba ilus kõlav I sugulaste juures ja nemad olid hiljuti kassipoja
nimi Moorits. Kodus harjus ta kohe oma hüüd saanud. Juhuslikult oli see kassipoeg Miisu õde.
nimega, milleks sai Morka. Kui vanaisa töölt tuli, Mängisime temaga ja meil oli väga lõbus. Kui ta
hüüdis ta: "Naki, Naki!", aga Moorits ei tundnud gasi jõudsime, oli emal süles väike, täpselt sama
vanaisa ja hakkas niisiis kohe oma uut kodu kaits sugune valge kassipoeg. Olin väga imestunud ja
ma ja võõra peale haukuma. Moorits on muidu küsisin kohe: "Kust Minni siia sai?" Ema ütles, et
rahulik koer, aga naljakad kombed on tal küljes, see ei ole Minni, vaid minu oma Miisu. Algul oli
ja neist ta lahti ei saa. Ükskord on ta isegi vargad Miisu metsik, aga ta harjus varsti minuga ja nüüd
minema ajanud ja kui ta kord vihaseks saab, siis on ta suureks sõbraks kõigile. Tal on olnud kokku
on tal kurja hundikoera hääl.Tema tõug on bre- 5 poega. Ta on tore kass ja mulle väga armas.
tagne'i kollakas-
pruun mägra- Laura Maasalu Kivi-Vigalast
koer. Ta saab läbi
kõigiga ja suu
reks sõbraks on
talle meie kass
Miisu. Ta on
mulle alati truuks
sõbraks olnud ja
seda sõprust ei
saa keegi purus
tada.
Mäletate veel
Sussikut-Charleeni?
Siin ta on!
Tere jälle, Hea Laps!
ina jälle siin! Kuigi ma ei võida üldse, meel
dib mulle ikka teile kirjutada. Saadan Teile
s
luuletuse oma kassist koos pildiga. Kunagi
nn on kirjutasin Teile temast, aga süsta oli alles kassipoeg.
minu lemmik Nüüd saategi võrrelda, kui kiiresti kasvab üks kass.
looma andmed
Minu kass
NIMI: Niffinna
HÜÜDNIMI: Niffi, Oravake Minu pisikene kassike
SÜNNIAEG: 9.08.1999 karvane kui sussike.
TÕUG: džungaaria kääbushamster Minu juures vapralt nurrub,
VÄRVUS: tume-, helepruun, must ja valge pärast puhtaks teeb enda vurrud.
PIKKUS: 6 cm
HARRASTUSED: päeval magamine, Silub ennast, nurrub,
öösel rattal jooksmine peseb puhtaks vurrud.
LEMMIKJOOK: vesi Mida kõike teeb ta veel,
LEMMIKSÖÖK: kõik puuviljad ainult et söök oleks ees.
Rain-Sander Kala Tallinnast Karoliina Karu Mustlast
•*Jr
om!
SÕBER: ema Nelli Minu koer
MULLE MEELDIB: piim,
Minu pullikese ankeet
minu ema NIMI: Karu
El MEELDI: ehmatamine VANUS: kahe aastane
NIMI: Corrida SOOV FÄNNIDELE: TÕUG: vetelpäästekoer
VANUS: 2 kuud Olge ikka rõõmsad! VÄRVUS: must
VÄRVUS: mustavalgekirju LEMMIKJOOK: vesi
VANEMAD: ema Nelli, isa Star Buk LEMMIKTOIT: kont ja koera konserv
Minu lehma
TÕUG: mustavalgekirju pull HÜÜDNIMI: Mõmmi
HARJUMUSED: inimeste lakkumine ankeet SUGU: isane
HARRASTUSED: magamine, % PARIM MINUS: valvan maja ja...
söömine, hüppamine NIMI: Nelli kõike head ei jõua üles kirjutada
LEMMIKSÖÖK: hein VANUS: 3 aastat HALVIM MINUS: kui hästi mõelda,
LEMMIKJOOK: piim VÄRVUS: mustavalgekirju siis ei olegi minus midagi halba
PARIM MINUS: olen nunnu VANEMAD: ema Tähni
HALVIM MINUS: HARJUMUSED: magamine, Üles kirjutas Elise Toover Tartust
lakun piima andmine
hoogsalt LEMMIKSÖÖK: jahu
kõiki LEMMIKJOOK: vesi Tere!
PARIM MINUS: annan piima Siin on minu hamstri andmed.
HALVIM MINUS: löön jalaga Triinu Vakmann Tartust
SÕBRAD: lapsed, loomaarst
LAPSED: Maasik, Corrida NIMI: Hammu
SOOV FÄNNIDELE: Andke mulle TÕUG: tavaline hamster
jahu ja jooge minu piima! SUGU: emane
VANUS: 1 aastane
Kirja pani VÄRVUS: beežikas-valge
Hei! Soovin kirjasõbraks 12 -
Teelemari Loonet Raplamaalt PIKKUS: 15 cm
14aastast tüdrukut.
LEMMIKTOIT: hiina kapsas, juust
LEMMIKJOOK: vesi
NIMI: Eva-Maria Meri
PARIM MINUS: olen nunnu ja armas
SÜNNIPÄEV: 12'. 10.1987
HALVIM MINUS: ei lase öösel magada.
ÕED-VENNAD: vend Karl-Lennart NIMI: Riho Paur
HUVIALAD: musa kuulamine, KOOL: Ruila põhikool
ujumine AADRESS: Nurme t, Hingu k. Rainer Järvela
LEMMIKBÄND: Savage Garden, Laitse sjsk, Harjumaa 76 301 VANUS: 10 a.
Paradise Lost VANUS: 9 aastat AADRESS: Ruila pk., Laitse sjsk,
LEMMIKFILM: "Deemonite loss" HUVIALAD: noorkotkas, Harjumaa 76301
KODULOOM: must jänes Musti- peotants, rahvatants, kitarr LEMMIKRAAMAT: "Spordilood"
Miffilya, kes sooviks ka endale ÕED-VENNAD: Anita Melissa, HUVIALAD: rahvatants,
kirjasõpra Priit, Raivo peotants, noorkotkad
AADRESS: Mereranna tee 6 -7, LEMMIKAJAKIRI: Hea Laps KODULOOMAD: koerad, kassid
Viimsi, Harju mk. 74001 LEMMIKBÄND: Metallica El MEELDI: koolis käia
Mulle võib kirjutada ka aadressil KODULOOMAD: koerad MEELDIB: Heale Lapsele kirju saata
Meremehe 9. Tallinn 11911. TAHAN SAADA: tuletõrjujaks TAHAN SAADA: politseinikuks
Kallis
"Hea Laps"
NIMI: Sandra Vungi
Ma elan Narvas ja SÜNNIAEG: 21.
õpin Narva Juh NIMI: Maria Simmul veebruar 1989
kentali kooli neljan SÜNNIAEG: KOOLID: Mõisaküla
das b klassis. Mina 2. oktoober 1988 keskkool,
käin muusikakoolis, mängin kla ÕED-VENNAD: Õde Liis Abja muusikakool
verit. Mulle meeldib laulda, tant HUVIALAD: klaver, keeltekool LEMMIKFILM: "Spice World",
sida, kelgutada ja lugeda, eriti KOOL: Magdaleena "Tagasi tulevikku"
"Hea Laps" ajakirja. lasteaed-algkool LEMMIKBÄND: Haddaway,
LEMMIKRAAMAT: "Bullerby lapsed" Garbage, Beastic Boys
Katja Toropova LEMMIKLAULJA: Britney Spears LEMMIKNÄITLEJA: Tarantino
KODULOOM: merisiga Boo KODULOOM: kass Ints,
KOGUN: kleepse, kassette, hamster Ninja
arvutimänge ja CD-plaate TAHAN SAADA: advokaadiks
AAGEM ^
TUTTAVAKS,^
SÕBRAD JA SUGULASED!
S a l m i k, s a l m i k,
v a a ta ette!
a
Järgmised salmiku- ^ ^j Grete Undrits Varast
värsid läkitas meile UH kirjutab: Kevadeilmad,
Keiti Kask Tartust. Tere, Hea Laps! sinised silmad,
Mina leidsin salme oma vallatu plika
### tädi 1979. a. salmikust. oled Sa ikka.
Hea Laps, virk ja kraps,
Sa väike pai laps, ### ###
pea meeles mind alati, Kärbseseen on ilus taim. Tule mu rinnale,
muidu teen Sust salati! Oh sa vana kurivaim - ripu kui konn,
meeldib igaühele süs alles tead, mis
# ## nagu Sina poisile. armastus on.
Salmik, salmik, , VJ
vaata ette, ### ^ ^2 Nele Luigelt Lääne-
et sa ei satuks poiste kätte! Elu ilusaim aare Lfll maalt saabus järgmine
Poisid - need ei mõista nalja, on sõbrale sõber olla. salmisaadetis.
rebivad sust lehed välja.
Tüdruk, tüdruk, ### ###
vaata ette, Elu ilma sõpruseta Elu on ilus meloodia,
et sa ei satuks on nagu aasta ilma suveta. saatus must iroonia.
poiste kätte!
Poisid - need ei mõista nalja, ### ###
norivad sult musu välja! Ära iial purusta sõpruseniiti, Peagi lahkuda tuli meil kahel,
Tüdruku elu sest jätkates jäävad sõlmed! peagi hüvasti jätsid Sa mind.
justkui salmikul! Ehkki metsad ja mäed meie vahel,
### unustada ei suuda ma Sind.
### Austa elus kõike,
Hobust kaerte abil aja, mis on ülev, puhas, hea! ###
siis ei ole piitsa vaja! Oskasite õnne leida,
Poissi Sa taga aja, ### osake ka teda hoida!
sest musu talt on vaja! Puu püsib juurte varal,
inimene kaaslaste varal. ###
### Kui tahad ühte armastada,
Ära ole pilliroog, ### siis unusta kõik muu,
mida kõigutab iga tuulehoog! Sa, *** . ära kurvasta, sest süda suure valuga
Ära ole nõrk pilliroog, kui kallim Sind ei armasta. ei ole iial truu.
vaid hoopis tugev tuulehoog!
### ###
### Elu on lõputu ahel Kirjutaksin kirja - ei ole mõnu.
Armasta, kui oled noor, Vara kooli müüride vahel. Luuletaksin laulu - ei ole sõnu.
armu ihkab vanamoor. Saadaksin lilled - närbuvad need.
Suudle noorelt, ### Tuleksin ise - kauge on tee.
kui huuled on head - Metsas pimedas ja paksus
vanana suudlusi vares munes,
küsima pead. pesa naksus.
JU
Brueghel pessimistliku ja traagilise
Flandria! maailmakäsitluseni, mis oli Madal
maade selleaegse olukorra loomu
likuks tagajärjeks. Bruegheli kunstis on
16. sajandi algul toimusid inimesed väikesed, tühised olendid,
Madalmaade majan kes ei näe ähvardavat ohtu, kuid ometi
duslikus ja poliitilises tunneb kunstnik nende vastu kaastun
elus olulised muuda- net ja muretseb nende pärast.
i tused. Antwerpen, kus 1 7. sajand oli Flandrias barokk
töötasid tolle ajastu kuulsaimad kunst kunsti ajastu. Stiilinimetus barokk tule
nikud, tõusis suurimaks merekauban neb itaalia sõnast barocco, mis
duse keskuseks Põhja-Euroopas. Sama tähendab eriskummalist, veidrat -
aegselt kasvas Madalmaades hispaania barokkstiil ongi äärmiselt liikuv ja
feodaalide vägivald, mis ei mõjunud tormlev. Baroki üks kuulsamaid esin
kunsti õitsengule kuigi soodsalt. dajaid on Flandria kunstnik Peter Paul
Kunsti seisukohalt on 16.sajand Rubens (1577-1640), kes oli silma
vanade traditsioonide lõhkumise ja paistvalt haritud mees ning reisis diplo
uute loomise aeg. Tolleaegse Flandria- MICHEL SITTOW «Inglise kuningas Henry I maadina mitmel maal. Rubensi
ga on seotud Euroopas tunnustuse loomingus kõlab vastu kogu Euroopa
võitnud Tallinna maalikunstnik Michel FLAAMI lõunaosa kõrgema kihi elulaad, ta
Sittow (u. 1469-1525), kes õppis maalid on tulvil sädelust ja hoogu, pii
Flandria linnas Brugges Memlingi ritut elurõõmu ja päikesepaistet. Ru
MAALIKUNST
töökojas ning töötas pärast seda bensi maalide kompositsioon on eht-
paljudes Euroopa kuningakodades, baroklik, lopsakas - elujõust pakata
tehes hiilgavat karjääri portretistina. vad inimkehad katavad vääneldes ja
1506. aastal tuli ta tagasi Tallinna, kus Iile iseloomulikke jooni. Michel Sittow põimudes peaaegu kogu pildipinna.
temast sai Kanuti Gildi meister ning on üle maalinud Tallinna Niguliste ki Rubensi suured allegoorilised ja müto
hiljem selle vanem. Sittow' maalitud riku Püha Antoniuse altari tiibade loogilised maalid on täis ülekeevat
kuulsaid väikeseformaadilisi portree välisküljed. fantaasiat. Rubens ise oli saatuse lem
maale iseloomustab huvi portretee 16. sajand oli kõrgrenessansi aeg. miklaps, kõik tema ettevõtmised õn
ritava karakteri ja tüpaaži vastu, mo- Suurim selle ajastu flaami kunstnik ja nestusid hiilgavalt, tema mõju kaasa
delleeringu plastilisuse rõhutamises ühtlasi üks tähtsamaid meistreid terves jale oli suur.
ilm-neb 16. sajandi renessanssmaa- maalikunsti ajaloos on Pieter Brueg- Flaamlane Anthonis van Dyck
hel vanem (u.l 525-1569). Tema (1599-1641), kes töötas aastaid R R
maalide peategelasteks on lihtsad ta- Rubensi ateljees ja oli Rubensi lemmik
upojad (siit ka hüüdnimi Talupoegade õpilane, on 17. sajandi üks kuulsa
Brueghel), keda ta ilustamata, kuid maid portretiste, nn. paraadportree
nende robustset elujõudu imetledes rajaja. Paraadportree esitab inimest
kujutab. Talupojateemat maalides hu tähtsana ja võimukana, tal on suursu
vitasid Brueghelit eelkõige talupojad gune poos, toretsev riietus ja aumärgid
ise, nende olek, liigutused ja ilmed. ning teda ümbritseb luksuslik interjöör.
Brueghel oli õpetliku moraliseeriva sisu Van Dyck kujundas välja paraadport
a peenmaalitehnikaga olustikumaa- reede laadi, mis jäi ideaaliks kahe
ija, kes tajus oma ajastu suuri prob sajandi vältel.
leeme. Oma hilisemates töödes jõudis Ilvi Liive
ANTHONIS VAN DYCK • Kuningas Karl I lapsed H MICHEL SITTOW • Maarja taevaminek