Table Of ContentnNA JEEN TAKAT AUGMATBAU
JEGA JEGAMAT AUGMATBAU
Jega,jegabaun pachisan augmatkui atumesh antuktajum, uchita.
Yama nagkamchakuik,j^ajegamkatatakuik shiig nugka yukuja,
p^k^ paka awasa, numfijigkesh, atsau ematia*
Imatika, duwi bakuegakajutaya, shigkiijigke, katsuajuaibau.
Nunu shigki atsakuig, numfanentaijuwaku shugku tutayama, nunu
basqajutaya.
Tujaj^aapunmag, makichikyantamenjutaya ipaksumatteiku,
ashi ijumjaikjutaya uwq amua,juinia uwej kampatum ijukabaku.
Nunu ashi umika, duwi nugka tai baku ajitia. Dutikaduwi shii
nugkachimpijua, nuntfijutia, kushakshatu ai, tusa.
Tujai^ bakushkani yakftekada minagpatamtin aidau.
Tuja nunu baku tekaimunum minagpatai, ka^i senchijigkatia*
Tujash nunu, minagsdiakam kabau yutaigjuchatia,juju numi
aidau minagkakjutaya: ugkuya, tsakaska, chi|:^, shuwiya» tuja tikich
numi kfbm yudiatai aidaujutava
Tuja nuigtu minagnum,jimag numi patai minautia. Dutikamu
asamtai, atiS nagkatkamunum, ipaksumat numi, tsejeg betekuch
wagatfinchau^ tsupika aatdjimag aq[)sa,junishioLmjimag aepsa, ya^jia
ka^i shiigjigkatia. Dutikanunu numi, minag i^taimunum, mai ichika
ekem dushakam ka^pijigkatia; tujash kam{»Ltuma imagniaekentaya.
Nagkatkamunum ekeni, ejapen ek^, atCi nagkatloununum ekeni
awajtaya« Tujash nunu ekenijigkaku ichitaounum, patatiaesajL
Dutikaumika, duwi awagtutia, tujash awagtakuikpau yakin,
awagkatjeteamunum yai»jiaka,jigkakaematia.
Tuja awj^tashkam aikasaiknumi katsuchukjuchatia,juju
ainawai numi awagkatjutai aidauk: ugkuya, tinchi, kawa, yais,
shuwiya, uwacliaunim atus.
Tujashj4ju minag, awagkat, baku aidaujutsuk, dekatkauk duka
judka umuca, ouwi ima wamakjegamtaya.
JegakjegamtayajujiS duka aidauwai: chapi, kuun, tujuji,
tuntuam, takanak, kampanak.
Tujdshjujiidldaalia|iii;imapi^kejak, kampankai, wainak
mamiidiuk. Aiak^t atumeshkampanakj^amin
Tujash, kampanak jegamkuikawagtanum, patai tsentsankatia,
Tsentsankakuik, kampanakdapiagbau^nagkatkamunumbc^ekuc^
tsentsankatia. TUjatsentsanakatinukjutayashigki, tse3Q;kudietses!Ja,
baseka, tuja shigkiatsakuig, tagkan etsesjaawishkam tsentsaidcatia.
Tsentsankakuikmaki makichikawagtanumjigkattatsenbaiiidL
Tsetsankaja umika, duwikaipijetia, kainpanaktsentsanKanum
patai. Tujashjujudukatujujinak,takanak, kampanakai<hiiktuke
kampatum ijumjadapitia. Untsu: chapi, kuun, tuntuam, kupataduM
juju, dukaaidauktsentsankatsuk, ayatakawagtanmag patajaka^i j^a
ematia. Jukatsentsamkamaunakatsumtsa. TujashjujudukasMkamtuke
kampatum dukajetta, untsu dapiakuikmaki makichikdukadapitia.
Jujujutika umika, duwi chapi tsupija wasenajantaya. Tujash,
makichik waseatinuk uwej mai amua dawe, makichik amuaya duka
ijumja najantaya. Jegaapuitkuigjuiniauwej makichik ijuka wasenajana
dukugtaya. Dutika duwi, shigki basejatigkatia, daseumpuak, wase
ujaka ajapawai tusa.
Jutikajegamka, duwi tanish tanishmatia, tagkankesh» tagkan
atsakuig, shigki dakaja, shiig sakuti utsanka, duwi tanishmatia, tujash
j6gakuish daekaikjeshtaya, kaip imapegkeg asamtai tuke kaipijetia.
Anuro PaatiD., 1975
KUTAG AWAT AUGMAT9AU
Kutag awagtataloiik,juju numi aidau, awatia: wawa, kawa,
yais, tinchi, tuja dldch numishkam, awatayai.
Tujash dekas, kutag awataig,juju, papinum adaijamuajuwai.
Kutag awakuik, numi tikimakampugmachu, tsejeg tsupitia, tujash
sutajuch.
Duttkaduwi, numi katsugmaitkuig
jachai taumtaya, tujawawak, machttai
taumtayaaja« Dutika taumi umika, duwi
lomtujchiji apapekuch eti, bukchijiya au
kugkuimabukchijiyamaanin inagnatia,
aja.
Nunu bukchiji, najatag duka, ijag ijainak, kaunkamtaish,
kutagkan bukchijin achikaJuki apujtustin asa, dutiikiawatiaku^kak.
Tujakutagkan tuntupchijiyaawishakam, aentstiekemtaiatin,
machitai yuchaja,japagauch aieptaya; dutiktsukayatak, apapeikak
awagmakpegkegchau amain asamtai; ijaawatia.
ArtwroPaatiDi
71
TRADUCCION AL CASTELLANQ
£nestavorsidncastellanasetratadeguardarunequilibr^talque, sin
desviftuarelcoatenidocultural quesetransmiteenaguanma* elpastellanocumpla su
funcidn comunicaddraenunaforma fluida.
P^na
5
RELATOSOBRELAS C0SAS1>ELACASA
RELATODELA GONSTRUeaONDELACASA
Bueno,j6venes, ahoravoyacontaflescdnobsecohstniyeunacasa. Eiscuchen
bien, prestenateockSn.
Al comienzo, jMtraconstruirunacasa» se buscaunsitioqueseaplano» y luego
selimpia, botandotodaclasederafces.
Despu6ssebuscaiosfaorcones, depreferenciadepalmerabien dura.
Sinohay tallosdepalmera, sebuscaelcoraz6n deotrasmaderasque se
llamanshungo**". UnavezqueIoshayanencontrado» Iosarreglanbien yIosilevan al
iugardondevanaconstruir.
Perosibacenunacasasrandesellevacuatrohorconesporlado, esdecirocho
horconesentotal.
Unavezqueyaestdn listosseempiezaacavarla tierra oahacerel hueco
dondesevanaplantarIoshorcones. LuegoseplantanIoshorcones. Despu6s
nuevamentesetapan conlatierra. Setaquean bienpara quenoest6n flojos, ni se
muevan.
Adeni^secava unpoquitoen lapunladeIoshprponesdondesevanaponer
lasvigas. Luego, en laspuntascavadasdeIoshorcones,
P^na
6
seponenlasvigas. Despudsseamarran bien fiiertecontamshi*.
Ademiis, nosebuscanpalosquepuedancomer Ioscomejenes. Entonces Ios
palosparavigassonestos: ugkuya,tsakaska, chipa, shuwiya, etc. Tambi^n hay otros
buenosqueno son comestiblesporel comej^n.
Deigual manera seponendospalosencima delasvigas. LuegoIoscuatro
palosdelgadossecortaniguales. Despuessejuntan dospalos. Cruzandoambospalos,
seamarranbien contamshi.
Haciendotodoesto, secolocaencima delasvigasdospaloscruzados. Luego
seamarrabienfuertecontamshi. Ademas, secolocantresdeestospaloscruzados,
Colocan el primeroen laprimera viga, el otroenel medio yel Ultimoal final. Asi se
hace. Deigualmanera, dondeestanamarrados Iosdospalos, en lapartedearriba, se
poneel cumbrero, osea, elpalo largo.
72
Despu^detodoesto, seetnpiezaaeagancharlospalosdelgados* Seamarran
endondeestincavadoslospaios,pom^odolosencimadelasvigas. Sepoaencada
mediometrpha$taterminar.
Ciumdoest6nbuscandolospalosdelgadosparaeitecho, debenescogerpalos
queduranmuchotiempo. Estossonlospalosm^durosparaeltecho: ugkuya^ tinchi,
kawa, yais, ^ttwiya» uwachaunlm, etc.
Peroantesdetraerlasvigas, palosparaeltechoyloshorcones, sepreparan
lashojas. Unavezqueyaestinlistas, secomtenzanaconstmirmdsr^ido.
Sepuedenutilizarcuaiquierabojadepalmera, comoporejemplo: layarina^,
lanln, tujujinkasfa,huacrapona'*', takanak, kampanak,etc.
Detodasestashojas. hayunaqueduramisquelasotras, sellamakampanak. Cuando
haganunacasa,puedentecharconkampanak;eslomejor.
SiseutOizakampanak primerosebacen.travesanosencimadelasvigas.
,
Cuandohagantravesanosdebenhaceriosalamedidadelkampanak. Lostravesanosse
sacandelapona^,parti^ndoiaenvariostravesanos. Sinohaypona, seutilizalacana
brava. Ademi^,cadatravesanoseamarraeak>spak>sdelgadosdeltecho.
Unavezqueyaest^listoslostravesanos, seempiezaatejerbibojade
kampanakcontaimhiencimadeltravesano. Estashojas: tujujinak, takanak, kampanak,
sejuntandeatres, luegosedoblan. Mientrasotras, porejempk): layarina, kuun,
tuntuam, kupat,seponendefirenteenlospabsdelgadosysetejencontamshi. Estas
hojasnonecesilanei travesano. Ademiis, estashojastambidnsejuntandeatreshcjas
parasutejido, peroparadoblarlashayquehacerlounaporuna.
P&ginaS
UnavezqueyaesUterminadoeltecho, secortanlashojasdeyarina. Luego
sehacenlacumba. Paraunasolacumbasenecesitanquincehojasamontonadas. Sila
casaesmuygrandesehacencincocumbasyluegosetapalacasa. Despu^detodo
esto, sebuscapalosdel^ubsdeponaparaajustar, metiiSnddosdentiodelacumba.
Hayqueasegurarbi^i, porquesino,elvientopuedematograreltrabajo.
CuandoyaseInnterminadodetechar, seen^>iezaacercarlapared. Puede
sercoocanabrava. Sinohaycanabrava, utilizapona, parti^ndolaenvariospabs.
Despu^debotarsusm^duias, ll6valasparahacerlapared. Adem^,paratejer
tampocoseutilizasogadebejuco. Seutilizaeltamshiqueesmuybueno. Nose
arrancaliteilmente. Duramuchotiempo.
»
73
RELATODECOMOHACERUN ASIENTO
Cuandoquierehacerunasientoseutilizaestospalos: topa*, caoba, tinchi, yais
yotros.
Perolosquemisseutilizaparahacerasientossod IosqueesUinanotadosea
estelibro. Parahacerunasieoto,secortauntrozodepalonotangruesonidelgado,
misoinenosde30cm. dedtametroy 50cm. delargo.
^
Luegoseempiezaacavarconhacha; perosi es topa, secavacon machete. .
Despu^determinar, selehaceunmanguitomedioovalado, casiparecidoala
cabezadelatortuga. Estemanguitosirveparaagarrarsi Uegaalgikvisitante. Sepone
paraquesesientenIosvisitantes.
Adem^, encimadeesteasientosecavaunpedazoparaquesequedepiano
parapodersentarsebien. Estosehaceconmachete»porquesi sedejaasfen forma
cilihdricaquedamuyfeo. Poresosecavaunpoquito.
Paati,ArturoD. etal. 1993. Relates sobrelas cosasutilizadas enla
culturaaguaruna. Peru: SummerInstitute ofLinguistics.