Lae alla

224 Pages·2013·4.68 MB·Estonian

RES MUSICA
nr 5 / 2013
Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika-
ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna
aastaraamat
TOIMETUS / EDITORIAL BOARD
Urve Lippus, peatoimetaja / editor in chief
Kerri Kotta (muusikateooria / music theory)
Žanna Pärtlas (etnomusikoloogia / ethnomusicology)
Jaan Ross (muusikapsühholoogia / music psychology)
Toomas Siitan (muusikaajalugu / music history)
Anu Schaper, toimetaja / editor
MUUSIKATEATRI NUMBRI KOOSTAJA / EDITOR OF THE MUSIC THEATRE ISSUE Kristel Pappel
TOIMETUSKOLLEEGIUM / ADVISORY PANEL
Mimi S. Daitz (New York City University, USA)
Jeff ers Engelhardt (Amherst College, USA)
Mart Humal (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia / Estonian Academy of Music and Theatre, Estonia)
Diana Krull (University of Stockholm, Rootsi/Sweden)
Timo Leisiö (University of Tampere, Soome/Finland)
Margus Pärtlas (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia / Estonian Academy of Music and Theatre, Estonia)
Johan Sundberg (Royal Institute of Technology, Rootsi/Sweden)
Avo Sõmer (University of Connecticut, USA)
Res Musicale avaldamiseks esitatud artiklid retsenseeritakse anonüümselt
kahe vastava valdkonna asjatundja poolt.
All articles submitted are reviewed anonymously by two experts in the fi eld.
Keeletoimetajad / Language editors Triin Kaalep, James Richard Vallintine Carr
Kaas / Cover Tuuli Aule
Küljendus ja numbri kujundus / Layout and design of the current issue Maite-Margit Kotta
Rävala pst 16
10101 Tallinn, Eesti
Tel.: [phone]
e-mail: [email protected]
www.muusikateadus.ee/resmusica
© EMTS, EMTA, autorid
Trükitud AS Pakett trükikojas
ISSN 1736-8553
Res Musica artiklid on indekseeritud ja refereeritud RILMi andmebaasis (RILM abstracts of music literature).
The articles of Res Musica are indexed by the abstracting/indexing services of the RILM database (RILM
abstracts of music literature).
Sisukord
Saateks koostajalt .......................................................................................................................................................................5
MUUSIKATEATRI UURIMISPERSPEKTIIVIDEST I
Kristel Pappel
Intervjuu Erika Fischer-Lichtega .........................................................................................................................................9
AJALUGU
Anu Schaper
Poliitiline Argenia: Johann Valentin Mederi ooper „Kindlameelne Argenia”
omaaegsete sündmuste taustal ........................................................................................................................................12
The political Argenia: the opera Die beständige Argenia by Johann Valentin Meder
against the background of the political events of its time (abstract) ...................................................................22
Agnes Toomla
Estonia teatri ooperi- ja operetilavastused Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944):
teatri toimimine, repertuaar ja retseptsioon ..............................................................................................................24
Opera and operetta productions at the Estonia Theatre during the
German occupation in 1941–1944: operation, repertoire and reception (abstract) .........................................55
LAVATÕLGENDUSED
Christian Schaper
„Aeg, see ei muuda ju midagi asjade juures”
Muusika, teksti ja režii suhtest Hugo von Hofmannsthali ja Richard Straussi „Roosikavaleris” ..........58
“Time, it won’t alter matters, after all”
On the relation between music, libretto and stage direction in Der Rosenkavalier
by Hugo von Hofmannsthal and Richard Strauss (abstract) ......................................................................................87
Maarja Kindel
Stiilitundlik lavastaja Hanno Kompus ooperite „Tristan ja Isolde” ning „Jevgeni Onegin” näitel ......89
Hanno Kompus as a style-sensitive opera director: the cases of Tristan und Isolde
and Eugene Onegin (abstract)..............................................................................................................................................118
Maris Pajuste
Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg” muusikalisest dramaturgiast ja selle seostest
lavalise interpretatsiooniga .............................................................................................................................................120
The musical dramaturgy of Erkki-Sven Tüür’s opera Wallenberg and its connections
with the stage interpretation (abstract) .........................................................................................................................142
Kristel Pappel, Anneli Saro
Jüri Reinvere ooper „Puhastus” kultuuri-, teatri- ja muusikateaduslikus perspektiivis ........................144
Jüri Reinvere’s opera Puhdistus (Purge): Perspectives from cultural studies,
theatre research and musicology (abstract) .................................................................................................................156
3
PUBLIK
Hedi-Liis Toome
Ooperi- ja muusikalilavastuste publiku teatrikülastuse põhjused ning
etenduse vastuvõtt Vanemuise muusikalavastuste näitel .................................................................................160
The reasons for attending performances of operas and musicals
and the reception of these genres at the Vanemuine theatre (abstract) ..........................................................179
MUUSIKATEATRI UURIMISPERSPEKTIIVIDEST II
Clemens Risi
Ooperi etendamine – uute analüütiliste lähenemisviiside otsinguil ............................................................182
ARVUSTUSED
Maarja Kindel ..........................................................................................................................................................................192
Allan Vurma. Mati Palm. Slancio della voce. [Tallinn]: Eesti Teatriliit, 2012, 438 lk.
Jaan Ross: Doktoriväitekiri ooperilibretodest .............................................................................................................194
Антон Кюналь. Специфика оперного либретто как текста: на примере опер на библейские
сюжеты (Россия, вторая половина XIX в.). Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste
dissertatsioonid 14, 2012, 234 lk.
Toomas Siitan .........................................................................................................................................................................198
Andrew Shenton (ed.). The Cambridge Companion to Arvo Pärt.
Cambridge: University Press, 2012, 250 lk.
Aare Tool ...................................................................................................................................................................................202
Kerri Kotta. Tonaalstruktuurid. Harmooniaõpik edasijõudnutele.
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2012, 172 lk.
Timo Virtanen: Eduard Tubina „Kogutud teoste” köidetest
I/I (sümfooniad nr. 1 ja 2) ning I/VII (orkestrisüidid) ...................................................................................................205
Eduard Tubin. Kogutud teosed. I seeria, I köide: Sümfoonia nr. 1, sümfoonia nr. 2 („Legendaarne”).
Partituur, toimetanud Lauri Sirp ja Toomas Trass, Tallinn/Stockholm: Rahvusvaheline Eduard Tubina
Ühing / Gehrmans Musikförlag, 2012, 336 lk.
Eduard Tubin. Kogutud teosed. I seeria, VII köide: Orkestrisüidid. Partituur, toimetanud Kerri Kotta,
Tallinn/Stockholm: Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing / Gehrmans Musikförlag, 2012, 273 lk.
KROONIKA
Anu Veenre: Muusikateadusliku elu kroonikat 2012/2013.......................................................................................210
AUTORID ...................................................................................................................................................................................214
ARTIKLITE ESITAMINE ..........................................................................................................................................................216
4
Saateks koostajalt
Seekordne Res Musica aastaraamat on mitmes Käesoleva ajakirja artiklid on raamitud kahe
mõttes eriline. Kõigepealt ilmub esmakordselt ees- saksa teatriteadlase mõtteavaldustega. Muusika-
ti keeles kogumik, milles kõik artiklid on pühenda- teatri uurimisel on sakslased viimastel aastaküm-
tud ühele või teisele muusikateatri uurimise aspek- netel juhtpositsioonil. Nii nagu teatriteaduses on
tile. Esindatud on ajalugu (Anu Schaper Mederi ka muusikateatriga tegelemisel saksa keeleruumis
ooperi „Kindlameelne Argenia” ettekandest 1680. neli kantsi: Berliini Freie Universität, Müncheni
aastal Tallinnas, teose taustast ning Mederi am- Ülikool, Bayreuthi Ülikool koos maailma ainsa
bitsioonidest; Agnes Toomla Estonia teatri oo- spet siaalse Muusikateatri Uurimisinstituudiga
peri- ja operetialasest tegevusest Saksa okupat- Thurnaus ja Viini Ülikool. Eriti uuenduslik ja mõju-
siooni päevil 1941–1944), lavastuse või etenduse rikas näib olevat Berliinis ideeliselt ja/või organi-
analüüsid Eesti ja rahvusvaheliste näidetega mi- satoorselt Erika Fischer-Lichte ümber koondunud
nevikust (Christian Schaper kirjutab muusikast, uurijatering. Üks selle aktiivsematest liikmetest,
libretost ja režiist Richard Straussi „Roosikavaleris”; Clemens Risi on õpetanud Inglise ja Ameerika
Maarja Kindel eesti esimese kutselise ooperi- üli koolides ning seega edukalt vahendanud saksa
lavastaja Hanno Kompuse Wagneri- ja Tšaikovski- teatriteaduse uuemaid suundi angloameerika tea-
tõlgendustest; Maris Pajuste Erkki-Sven Tüüri dusele, millest annab tunnistust ka käesolevasse
„Wallen bergist” teosena ja Dmitri Bertmani lavas- kogumikku tõlgitud, algselt Oxfordi ülikooli aja-
tusena; Kristel Pappel ja Anneli Saro Jüri Reinve- kirjas The Opera Quarterly inglise keeles ilmunud
re ooperist „Puhastus” ja selle lavastusest Soome artikkel muusikateatri uurimisperspektiividest.
Rahvusooperis) ning lõpuks ka publiku-uurimus Edaspidi võiks kindlasti ka Eestis välja anda mit-
(Hedi-Liis Toome Tartu ooperi- ja muusikalipubli- mekeelse muusikateatrile pühendatud kogumiku,
kust). Artiklites otsitakse muusika- ja teatriteaduse praegu aga osutus oluliseks kõigepealt eesti kee-
ühisosa ning teisalt ka metoodikat, kuidas seda les põhialuste selgitamine.
tulemuslikult uurida. Nii on mitmel juhul esikohal Ja nüüd tänusõnad. Anu Schaper oli loovalt
teose ja lavastuse analüüsi ühendamine. Nagu kaasamõtlev, täpne ja asjalik toimetaja ning Maite-
ütleb üks kaasaegse teatriteaduse suurkujusid, Margit Kotta uuendustealdis küljendaja. Toomas
Erika Fischer-Lichte kogumiku eessõnaks valitud Siitan aitas nii sisulistes kui ka organisatoorsetes
intervjuus, on muusikateatri uurimine viimastel küsimustes. Kaire Maimets, Madli Pesti ja Mart
aastakümnetel arenenud jõudsalt edasi ning just Jaanson olid suurepärased toetajad ja abilised
muusika- ja teatriteaduse ühistegevuses näeb ta nagu ka Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakon-
edaspidist suurt potentsiaali. na juhataja Kirsten Simmo. Kasulikke tähelepane-
Siit tulenebki kogumiku teine iseärasus: see kuid jagasid Andres Laasik ja Mart Humal. Trüki-
on valminud koostöös Tartu Ülikooli kirjanduse ja toetuse eest olgu tänatud Eesti Muusikanõukogu.
teatriteaduse osakonnaga. Esmajoones olen palju Tartu teatriteadlased ja eriti Anneli Saro said juba
tänu võlgu professor Anneli Sarole innustavate nimetatud. Ja last but not least – kriitilis-inspireeri-
ja harivate vestluste ning optimistliku suhtumise vate vestluste eest muusikateatri teemadel üldse
eest koostöö võimalustesse. Alati on asjatund- olen väga tänulik kunstiteadlasele ja ooperikriiti-
likku abi osutanud Luule Epner, Madli Pesti, Riina kule Harry Liivrannale.
Oruaas – loodan väga, et meie mõttevahetused Lapsepõlvest peale olen imetlenud Lea Tormise
jätkuvad. teatrimõistmist ja kirjutisi nii sõnateatrist kui
Kolmandaks, kogumik on omamoodi work in ka muusikateatrist. Olgu see Res Musica num-
progress, sest autorite seas on ka doktorante, noori ber pühen datud temale ja kõigile neile, kellele
magistreid, isegi üks magistrant. muusika teater on üks osa elust.
Kristel Pappel
5

MUUSIKATEATRI
UURIMISPERSPEKTIIVIDEST 1

Intervjuu Erika Fischer-Lichtega
Kristel Pappel
Tõenäoliselt pole keegi teine 20. sajandi viimase seotud (avamäng enne näitemängu algust,
kolman diku teatriteadust mõjutanud nii palju vaheaja-muusika, lõpumuusika) – avaneb mõlemas
kui juuni kuus seitsmekümneseks saanud valdkonnas kompetentsele muusikateatri uurijale
Erika Fischer-Lichte, Berliini Freie Universität’i võimalus täiesti uueks teatrilookirjutuseks. Kui
teatri teaduse professor. Ta on uurinud teatri vaadata vahepeal 33. köiteni kasvanud välja-
ja draama kirjan duse ajalugu, teatriteooriat, annet „Bibliographia dramatica et dramaticorum”
retsept siooniküsimusi. Eriti mõjukad on olnud (toim. Reinhart Meyer),2 mis kujutab endast Saksa
Fischer-Lichte raamatud teatrisemiootikast aladel 18. sajandil trükitud ja mängitud draamade
(„Semiothik des Theaters” 1–3, 1983; ingl. k. „The kommenteeritud bibliograafi at ning millega
Semiotics of Theater”) ja performatiivsusest on nüüd jõutud aastasse 1795, torkab otsekohe
(„Ästhetik des Performativen”, 2004; ingl. k. „The silma muusikaliste teatrižanrite populaarsus.
Transformative Power of Performance: A New Kui aga seevastu heita pilk käibel olevatesse
Aesthetics”, 2008).1 Tema laias huvide spektrumis teatrilugudesse, siis pälvivad need žanrid vaevu
on oma koht ka muusikateatril, näiteks on ta tähelepanu, ainsaks erandiks on Richard Wagneri
kirjutanud Ameerika lavastaja Robert Wilsoni looming. Seega ootab nii muusika- kui ka
töödest. teatriteaduse lõpetanud muusikateatri uurijate
Fischer-Lichte käis esimest korda Eestis 1993. uut põlvkonda hiiglaslik ülesanne: nad peavad
aastal ning ka edaspidi on ta hoidnud sidemeid kirjutama Euroopa teatriajaloo uuesti.
meie teadlastega. Ta oli põhijuhendajaks eesti Etenduse analüüs aga pakub täiesti uusi
noorele kunsti- ja teatriteadlasele Anu Allasele, võimalusi nüüdisaegse muusikateatri teaduslikuks
kes kaitses 2013. aasta juunikuus Berliinis oma uurimiseks. Sest teatriteaduses alates 1980. aasta-
doktoriväitekirja (kaasjuhendaja oli Luule Epner). test arendatud etenduseanalüüsi meetodeid saab
Järgnevatele küsimustele vastas Fischer-Lichte kasutada kõikide etenduseliikide puhul – kuni
oma sõnade järgi „heal meelel, sest muusikateatri selliste mittekunstiliste etendusteni nagu ritu aalid,
uurimises on viimastel aastatel palju toimunud” spordivõistlused, poliitilised demonstratsioonid
(e-kiri Kristel Pappelile 16.09.2013). välja. Siiski näib mulle muusikateatri etenduse
analüüs väljakutsena selles mõttes, et silmas tuleb
1. Milliseid suundumusi tõstaksite esile
pidada muusika spetsiifi list funktsiooni ja mõju
muusikateatri uurimises praegu (muusikateatri
koosluses kõikide teiste elementidega. Viimastel
ajalugu, etenduse analüüs jt. valdkonnad)?
aastatel on muusikateatri uurijatelt ilmunud terve
Kui muusikateatri ajalugu oli veel lähiminevikus rida seda laadi veenvaid etenduseanalüüse, aga
põline muusikateaduse uurimisala, siis viimast el arenemiseks on veel suur potentsiaal.
aastatel on see olukord põhjapanevalt muutu-
nud. Teaduslik tegelemine mineviku ja täna - 2. Mida saavad teatriteadus ja muusikateadus
päeva muusikateatri eri vormidega nõuab uurijate seejuures koos teha?
ühise veendumuse kohaselt teadmisi niihästi Nagu juba eelöeldust selgus, on kõige edukam
muusikateaduses kui ka teatriteaduses. Kuna see variant, kui mõlemad teadused tegutsevad
Euroopa teater oli sajandeid valdavalt muusika- käsikäes. See võib toimuda muusika- ja teatri-
teater – laulumäng (Singspiel), ooper, muusikal, teadlaste koostööna, aga eriti hea oleks, kui uurija
ballett, pantomiim jne. – või tihedalt muusikaga tunneks end kodus mõlemas valdkonnas. Särav
1 Semiotik des Theaters. Bd. 1–3, Tübingen: Narr, 1983; The Semiotics of Theater. Bloomington/Indianapolis: Indiana Univ.
Press, 1992; Ästhetik des Performativen. Frankfurt a. M.: Suhrkamp, 2004; The Transformative Power of Performance: A New
Aesthetics. London / New York: Routledge, 2008.
2 Reinhart Meyer (Hrsg.) 1986–. Bibliographia dramatica et dramaticorum. Kommentierte Bibliographie der im ehemaligen
deutschen Reichsgebiet gedruckten und gespielten Dramen des 18. Jahrhunderts nebst deren Bearbeitungen und
Übersetzungen und ihrer Rezeption bis in die Gegenwart. Tübingen: Niemeyer; Berlin / New York: De Gruyter.
9
Intervjuu Erika Fischer-Lichtega
teatriteadlane, kellel pole muusikast aimugi, või ükskõik mis žanri puhul – ei ole see aga võimalik.
väljapaistev muusikateadlane, kellele jääb teater Etendus on ka selles mõttes performatiivne, et
võõraks, ei sobi kumbki muusikateatri uurijaks. Siin ta mõjutab osalejaid ja eelkõige publikut oma
on tõepoolest ülesandeks tulevikus hoolitseda teokssaamise kaduvusega. Etenduse mõiste,
järelkasvu eest, kellel on vajalik kompetents nii mida olen arendanud raamatus „Performatiivsuse
ühel kui teisel alal. esteetika” („Ästhetik des Performativen”), rõhutab
just seda ning sama kehtib endastmõistetavalt
3. Üks aktuaalseid mõisteid on
ka muusikateatri puhul. Kogemus, mis pärineb
„performatiivsus”, mille rakendusala on aga
etenduselt, ei ole võrreldav sellega, mida annab
väga lai. Mis on selle mõiste puhul kõige
partituuri lugemine. Sest etenduse kogemine on
tähtsam ja just muusikateatri jaoks?
eelkõige kehaline kogemus, mida võimaldavad
Performatiivsuse mõiste pärineb küll keele-
kõik meeled. Seda peab eriti tähele panema
fi losoofi ast, aga seda on võimalik rakendada ka
etenduse analüüsi puhul. Analüüsija on alati
paljude kultuuriprotsesside puhul väljaspool
osa protsessist, mida ta tahab analüüsida. Ta ei
keelt. Ükskõik mis žanri etendus on alati
mõjuta protsessi mitte ainult oma käitumisega,
performatiivne, s.t. ta on enesekohane selles
vaid vastupidi, ka see, mis protsessis juhtub,
mõttes, et ta loob ennast ise (ja mitte produkti,
ärritab analüüsijat meeleliselt, kehaliselt. Ehkki
mis etenduse lõppedes oleks valmiskujul olemas)
refl ekteeriv analüüsiprotsess saab alata alles
ning rajab kõigi osalejate (näitlejad, muusikud
pärast etenduse lõppu, peab analüüsija siiski tagasi
ja vaatajad/kuulajad) koostegevuse kaudu uue
pöörduma nende tajude ja kogemuste juurde,
reaalsuse – nimelt etenduse reaalsuse. See on
mida ta koges etenduse käigus. Performatiivsuse
kunstiline ja ühtaegu sotsiaalne reaalsus. Sest
mõiste hõlmab kõiki spetsiifi lisi taju-, kogemis- ja
etenduses kohtuvad kaks gruppi, kes peavad
analüüsitingimusi.
omavahelised suhted paika panema – kunstnikud
ja vaatajad. Ükskõik kas vaatajad jälgivad laval 4. Kas tahaksite nendele tähelepanekutele veel
toimuvat nagu nõiutult ja kuulavad muusikat midagi lisada?
või hüppavad püsti ja karjuvad nördinud Nagu näha, avanevad nii ajaloo vallas, eten duse
kommentaare, ikkagi sünnib etendus mõlema analüüsis kui ka teoorialoomes uued perspek-
grupi koostegevuses. tiivid. Kuidas neid kasutatakse ja milliste uute
Etendus on alati mööduv ja ainult toimumise arusaamadeni nad viivad, näitab tulevik.
hetkel haaratav. Partituuris või libretos saab edasi-
Tänan!
tagasi lehitseda, peatuda, teisi materjale abiks
võtta ja nendest saadud teadmistega lektüüri Erika Fischer-Lichte vastused küsimustele olid
juurde tagasi pöörduda. Etenduses – rõhutan, e-kirjas 16.09.2013.
10