Table Of ContentM U I N A S A J A T E A D U S 2 8
M U I N A S A J A T E A D U S 2 8
Valter Lang
finnic be-comings
M U I N A S A J A T E A D U S 2 8
Valter Lang
läänemeresoome
tulemised
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ning Tallinna Ülikooli arheoloogia
teaduskogu ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse
ühisväljaanne Muinasaja teadus (ilmub aastast 1991)
Peatoimetaja: Valter Lang
Toimetuskolleegium:
Aivar Kriiska Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Lembi Lõugas Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Marika Mägi Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunsti-
ajaloo keskus
Jüri Peets Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
Jussi-Pekka Taavitsainen Turu Ülikooli ajaloo, kultuuri ja kunstide
uurimise instituut
Heiki Valk Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
Muinasaja teadus 28
Valter Lang
Läänemeresoome tulemised
Toimetaja: Heidi Luik
Eesti keele toimetaja: Mari Mets
Inglise keele toimetaja: Georges Kazan
Kaas ja küljendus: Kristel Roog
Esikaanel: Kaljo Põllu “Keegi” (metsotinto, 1987, Eesti Kunstimuuseumi
graafikakogu)
© Valter Lang 2018
ISSN 1406-3867
ISBN 978-9949-77-662-7
Trükitud: AS Pakett
Sisukord
Sisukord
Illustratsioonide allkirjad 10
Sissejuhatus 15
Läänemeresoome juurte uurimise hetkeseisust 15
Käesolevast raamatust 17
Tänuavaldus 21
1. Uurali keelepuu istutamisest kuni selle
maharaiumiseni 23
Sissejuhatus: uurimismetoodika loomine 23
Etnogeneesialase uurimistöö väljakujunemine 25
Esimesed sammud 25
Gooti teooria 26
Soome-ugri keelepuu istutamine 29
Hackmani sisserännuteooria 31
Kammkeraamika teooria 33
Teooria loomine ja arendamine Eestis 33
Samal ajal Soomes 41
Kivikoski Moora teooriast 41
Hackmani seisukohtade kõigutamine 43
Kammkeraamika teooria omaksvõtt 44
Kammkeraamika teooria hülgamine 46
Teoreetilised küsimused 46
Kammkeraamika tulek kui pudru segamine soome-ugri pajas 47
Soome-ugri keelepuu „maharaiumine“ 53
Kokkuvõte 56
Läänemeresoome tulemised
2. Uued teooriad 21. sajandil: keeleteadus,
arheoloogia, vana DNA 59
Sissejuhatus: soome-ugri keelepuu kasvab siiski edasi 59
Uus kronoloogia 60
Keeleteadus 60
Arheoloogia 67
Uue kronoloogia rakendamine tõlgendustesse 69
Kolju-uuringutest vana DNAni 73
Kokkuvõte 84
3. Mõnda teooriast 87
Sissejuhatus 87
Keraamika, keeled ja geenid – kes neid jõuaks lahuta? 89
Arheoloogia ja keeleteaduse koostöö etnogeneesi uurimises 90
Järjepidevusest keeles ja kultuuris 97
Milleks veel geneetika? 101
Käesolevas töös kasutatavast metoodikast 102
Rahvaränded kultuurimuutuste tõlgendusena 106
Migratsionismist üldiselt 106
Rännete liigid ning nende mõju materiaalsele kultuurile,
keelele ja geenidele 108
Kuidas soomeugrilased arvatakse olevat saabunud? 114
Kokkuvõte 116
4. Keraamikastiilid Läänemerest Moskvani
u 2000–300 eKr 119
Sissejuhatus: keraamika roll etnogeneesi uurimises 119
Kiviaja lõpu ja vanema pronksiaja keraamikastiilid 122
Tekstiilkeraamika 123
Tekstiilkeraamika Soomes 123
Varane tekstiilkeraamika Baltikumis 124
Sisukord
Tekstiilkeraamika Laadoga ja Ilmeni vahel 126
Kiukaiste keraamika 127
Lubāna tüüpi keraamika 129
Hiline Narva tüüpi keraamika 131
Noorema pronksi- ja eelrooma rauaaja keraamikastiilid 131
Asva jämekeraamika 131
Lüganuse keraamika 132
Ilmandu keraamika 133
Asva peenkeraamika 134
Paimio keraamika 136
Morby keraamika 138
Pronksiaegne peenkeraamika Edela-Soomes 139
Volhovi keraamika 140
Riipekeraamika (kultuur) 141
Arutelu: keraamikarühmade seosed ja seosetused 143
Kokkuvõte 150
5. Teised asjakohased muistised ja leiud 153
Sissejuhatus 153
Kindlustatud asulad 154
Matmispaigad 159
Soome „hiiukerised“ (hiidenkiukaat) 159
Eesti ja Põhja-Läti kivikirstkalmed 162
Laevkalmed 168
Tarandkalmed 168
Varased tarandkalmed 169
Tüüpilised tarandkalmed 174
Üksiktarandkalmed 177
Kärsämäe ja Untamala tüüpi kalmed 178
Maa-alused kalmistud 179
Reznasi tüüpi kääpad 180
Muistsed põllud 182
Lohukivid 183
Juhuleiud 184
Läänemeresoome tulemised
Seima-Turbino 185
Skandinaavia vanem pronksiaeg 186
Ananjino kirved ja nende valamisvormid 187
Akozino-Mälari kirved ja nende valamisvormid 188
Kokkuvõte 190
6. Läänemeresoome tulemised 193
Sissejuhatus 193
Läänemere keelerühmad 194
Enne läänemeresoomlaste tulemisi 196
Samal ajal Moskva all 201
Läänemere A → AB 206
Läänemere AB → ABG 213
Läänemere ABG → ABG+ 219
Kokkuvõte 225
7. Läänemeresoome hargnemine 227
Sissejuhatus 227
I aastatuhande keraamikarühmad 229
Hiline tekstiilkeraamika 229
Nurmsi keraamika 230
Salenieki keraamika 232
Rõuge keraamika 232
Iru keraamika 234
Daugmale keraamika 235
Vanhalinna keraamika 237
Loode-Vene käsitsikeraamika 238
Keraamika kokkuvõte 241
Ugala ehk lõunaeesti eraldumine 242
Liivi eraldumine 245
Taro ja maa keelte lahknemine 248
Sisukord
Vadja eraldumine 250
Karjala, vepsa ja isuri eraldumine 254
Kokkuvõte 259
Tagasivaade 261
Kasutatud kirjandus ja lühendid 267
Isikunimede register 294
Summary: Finnic be-comings 298
List of illustrations 317
Läänemeresoome tulemised
Illustratsioonide allkirjad
0.1. Kokkuvõtlik kronoloogiline skeem raamatus käsitletavatest Eesti esiajaloo
perioodidest, olulisematest keraamikatest ja kalmetüüpidest, mõningatest
Volga-Oka piirkonna arheoloogilistest ilmingutest ning läänemeresoome
keelte kujunemisest.
1.1. Laevakujuliseks joonistatud Slavēka tarandkalme (vrd jn 5.11) Põhja-Lätis
(Sievers 1877).
1.2. Otto Donneri (1879) keelepuu.
1.3. Eemil N. Setälä (1926) keelepuu.
1.4. Soome-ugri keelte hargnemise skeem „Eesti ajaloo“ I köites (Moora 1935,
jn 10).
1.5. Lehekülg Alfred Hackmani raamatust (1905, tahvel 2), kujutamas sõlgi, mille
sisserändajad tõid kaasa Baltikumist.
1.6. Tüüpilise kammkeraamika ja teiste neoliitiliste kultuuride levik Jaanits et al.
1982 jn 52 järgi. 1 – tüüpilise kammkeraamika kultuur, 2 – selle maksimaalse
leviku piir, 3 – lohkkammkeraamika kultuur, 4 – Kama-Uurali kultuur, 5 –
Ida-Rootsi asulakultuur, 6 – lehterpeekrite kultuur, 7 – lõunapoolsed maavil-
jeluskultuurid, 8 – stepikarjakasvatajate kultuurid, 9 – Ülem-Dnepri kultuur.
1.7. Sõjakirveste kultuuride levik Jaanits et al. 1982, jn 72 järgi. 1 – üksikhaudade
kultuur, 2 – Rootsi-Norra, 3 – Soome ja 4 – Eesti venekirveste kultuur,
5 – Visla-Neemeni kultuur, 6 – Kesk-Dnepri kultuur, 7 – Fatjanovo kultuur.
1.8. Vaade lõunast: Narva kultuuri (kollane viirutus) levikuala keskneoliitikumis
Algirdas Girininkase (1994, joonis tagakaane sisekülje vastas) järgi.
1.9. Tekstiilkeraamika kujunemise piirkond u 1900 eKr (A), selle levikuala u 1800
eKr (B) ja varasel rauaajal (C) Christian Carpelani ja Asko Parpola (2001, jn
16) järgi.
1.10. Soomeugrilaste arheoloogilised kultuurid varamesoliitikumis Kalevi Wiiki
(2002, kaart 148) järgi.
10
