Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused

336 Pages·14.051 MB·Estonian

Hooldus erinevate haiguste
korral ja ravimiõpetuse alused
Hooldustöötaja riikliku õppekava
rakendamist toetav õppematerjal
Marika Asberg
Eha Hõrrak
Helle Kerb
Merike Kravets
Mai Kuum
Eda Müürsepp
Mirge Orasmaa
Erle Remmelgas
Taimi Taimalu
Mare Tupits
Jekaterina Šteinmiller
Olesja Zeel
Hooldus erinevate haiguste korral ja
ravimiõpetuse alused
Hooldus erinevate haiguste korral ja
ravimiõpetuse alused
Hooldustöötaja riikliku õppekava
rakendamist toetav õppematerjal
Tallinn
2011
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja
sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme
„Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline
arendamine 2008–2013” raames.
Koostajad: Marika Asberg, Eha Hõrrak, Helle Kerb, Merike Kravets, Mai Kuum,
Eda Müürsepp, Mirge Orasmaa, Erle Remmelgas, Taimi Taimalu, Mare Tupits,
Jekaterina Šteinmiller, Olesja Zeel
Eksperdid: Annely Soots, Piret Kruuser, Kai Rannastu
Kujundanud Kairi Kullasepp
Illustreerinud Piret Tagel
Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele aastani 2018
(kaasa arvatud).
Teostus:
AS Atlex
Kivi 23
51009 Tartu
Tel [phone]
Faks 734 8915
[email protected]
www.atlex.ee
ISBN 978-9949-487-42-4
Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit.
Sisukord
1. Sissejuhatus 7
2. Mõisted 11
3. Sisehaigused ja hooldus 12
4. Kirurgilised haigused ning hooldus 39
5. Lastehaigused ning hooldus 84
6. Naha- ja suguhaigused ning hooldus 104
7. Psüühika- ja käitumishäired ning hooldus 154
8. Neuroloogilised haigused ning hooldus 186
9. Silma-, nina-, kõrva- ja kurguhaigused ning hooldus 209
10. Nakkushaigused ning hooldus 240
11. Esmaabi 283
12. Ravimiõpetuse alused 315
Kasutatud kirjandus 333

1. Sissejuhatus
Hooldustöötaja:
■ on erialase väljaõppega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja
oskused patsiendi hooldamiseks, juhendamiseks ning rehabilitatsiooniks;
■ on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötaja, kelle töö eesmärk on abistada
abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral;
■ aitab haigel ja erivajadusega inimesel tervist taastada, terviseseisundit saavutada ja
säilitada ning toetada teda surma lähenedes.
Hooldustöö on patsiendi abistamine põhivajaduste rahuldamisel tervishoiu- ja hoole-
kandesüsteemis.
Teatud mõttes pole hooldustöö muutunud sellest ajast alates, mil Florence Nightin-
gale sellele aluse pani. Osaliselt on selle areng olnud hästi läbi mõeldud, osaliselt aga
juhuslikult välja kujunenud. Küllaltki vähe muudatusi on ajaloo vältel teoks saanud
hooldustöös kompetentsete ja omal alal pidevalt tegutsenud inimeste sihiteadliku töö
tulemusena.
Hooldustöö täiustamine on praktiline tegevus, mis tugineb teoreetilistele alustele.
Tänapäevasel tasemel hooldustöö tegijal ei piisa enam ammu niinimetatud lihtsalt
heast südamest − selleks et ta suudaks teha koostööd teiste erialaspetsialistidega, peab
ta olema erialaselt pädev nii kitsamas kui ka laiemas mõttes. Ühest küljest tähendab
see sotsiaaltöö põhialuste tundmist, teisest küljest peab ta suutma abi pakkuda järjest
spetsiifilisemates inimese elu- ja terviseprobleemides.
Käesoleva õpiku „Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused“
koostamise ajendiks oligi asjaolu, et puudub vastavasisuline õppematerjal hooldustöö-
tajateks õppijatele.
Õpiku koostajate eesmärk on koondada materjal, mis oleks kasutatav nii väljaõppe
käigus kui ka reaalses tööelus.
Sissejuhatus 7
Õpiku sihiks on see, et hooldustöötajateks õppijad omandaksid teadmisi eri haigus-
tega inimeste hooldusvajaduse hindamiseks ja hooldamiseks nii kodustes tingimustes
kui ka ravi- ja hoolekandeasutustes ning oskaksid eluohtlike seisundite korral anda
patsientidele esmaabi. Teadmiste omandamine materjale aktiivselt läbi töötades tagab
suurema tegutsemisvalmiduse ning omandatud teadmised on eelduseks adekvaatsele
tegutsemisele uutes situatsioonides.
Õpiku kasutamise eelduseks on varasemad teadmised anatoomias, füsioloogias, pato-
loogias, arengupsühholoogias ja inimese elukulus.
Õpiku „Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused“ koostamisel on
aluseks võetud hooldustöötaja riiklik õppekava ning arvestatud on nüüdisaja nõudeid.
Õpik on hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal. See on
koostatud õpimoodulite „Hooldus erinevate haiguste korral“ ja „Ravimiõpetuse alused“
põhjal, kus on järgmised õpiväljundid.
Mooduli läbimise järel õpilane teab ja tunneb:
■ eri elundisüsteemide haiguste olemust ja neid soodustavaid tegureid;
■ eri haiguste tekkepõhjusi ja haigusele iseloomulikke sümptomeid;
■ elundisüsteemide haigustega seotud põhiprobleeme;
■ farmakoloogia aluseid;
■ ravimite eri vorme, manustamisviise.
Oskab:
■ hinnata patsiendi hooldusvajadust, teha vajalikke hooldusprotseduure;
■ abistada uuringu protsessis patsienti ja uuringut tegevaid spetsialiste;
■ hinnata muutusi patsiendi tervislikus seisundis;
■ abistada patsienti probleemidele lahenduse leidmisel;
■ anda eluohtlike seisundite korral patsiendile esmaabi;
■ hooldada patsienti oma kompetentsi piires;
■ juhendada patsienti ravimite manustamisel.
8 Sissejuhatus
Õpik koosneb kaheteistkümnest peatükist. Igaühes neist on alajaotused mõistetest,
sagedamini esinevatest haigustest, haiguse tunnustest, probleemidest ning hooldusest.
Samuti antakse ülevaade vajalikest uuringutest ja ka ravist, sest hooldus ning ravi on
siiski suures ulatuses teineteisega seotud, kuigi suurem vastutus on arstil ja õel. Iga
peatüki lõpus on kordamisküsimused ja situatsioonülesanded.
Teises peatükis on seletatud õpikut läbivaid mõisteid.
Kolmandas peatükis käsitletakse sisehaigusi ja hooldust nende puhul. Käsitletavad tee-
mad on sagedamini esinevad sisehaigused, nende tekkepõhjused, soodustavad tegurid,
peamised sümptomid ja olulisemad diagnostilised uuringud. SSiisseehhaaiigguussttee eerriivvaallddkkoonn--
nad, mida peatükis käsitletakse, on hingamiselundkonna haigused (kopsuhaigused),
südame-veresoonkonna haigused, seedetrakti haigused ning uroloogilised haigused.
Neljandas peatükis käsitletakse kirurgilisi haigusi ja hooldust nende puhul. Õpetatakse
kirurgilise haige hooldust nii enne operatsiooni kui ka operatsioonijärgsel perioodil.
Käsitletavad teemad on järgmised: haavade sidumine ja haavaravi vahendid; trauma-
haige; seedetrakti kirurgilise patoloogia; uroloogilise, onkoloogilise, ortopeedilise ja
amputeeritud jäsemega patsiendi hooldus.
Viiendas peatükis käsitletakse lastehaigusi ja hooldust nende puhul. Käsitletavad teemad
on järgmised: lapsel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest; sageda-
mad haigused; probleemid ja hooldus hingamiselundkonna, seedetrakti, kuseelundite,
vereloome-, südame- ja veresoonkonna haiguste korral.
Kuuendas peatükis käsitletakse psüühika- ja käitumishäireid, hooldust nende puhul ja
seda, kuidas osutada abi erinevate psüühika- ja käitumishäiretega patsientidele koostöös
multidistsiplinaarse meeskonnaga tervishoiu- ja hoolekande valdkonnas.
Seitsmendas peatükis käsitletakse naha- ja suguhaigusi ning hooldust nende puhul.
Antakse ülevaade naha funktsioonidest, lööbeelementidest, enamlevinud naha- ja
suguhaigustest, nende olemusest, tekkepõhjustest, soodustavatest teguritest ja epidemio-
loogiast, naha- ja suguhaiguste korral kasutatavatest ravimitest ja nende manustamisest
ning haige hooldusest.
Kaheksandas peatükis käsitletakse neuroloogilisi haigusi ja hooldust nende puhul.
Antakse teadmisi enamesinevate neuroloogiliste haigustega patsientide hooldusvajaduste
hindamiseks ning hooldamiseks nii kodustes tingimustes kui ka ravi- ja hoolekande-
asutustes.
Üheksandas peatükis käsitletakse silma-, nina-, kõrva- ja kurguhaigusi ning hooldust
nende puhul. Käsitletavad teemad on enamlevinud silmahaigused, silmade tervishoid,
Sissejuhatus 9
prillide ja kontaktläätsede hooldus, enamlevinud nina-kõrva-kurguhaigused, LOR-
tervishoid, kuuldeaparaadid, nende hoolduspõhimõtted, nürmus, kurtus, kurttummus.
Kümnendas peatükis käsitletakse nakkushaigusi ja hooldust nende puhul. Õpilastele
antakse põhiteadmised sagedamini esinevate nakkushaiguste olemusest, levikust,
kujundatakse arusaamist hooldustöötaja tegevusest nakkushaiguste tõrjes ja nakkus-
haige hoolduse eripärast. Peatükk kirjeldab sagedamini esinevaid nakkushaigusi Eestis,
käsitledes iga nakkushaiguse juures olulisemaid hooldusprobleeme.
Üheteistkümnendas peatükis on käsitletavad teemad elustamise ABC; võõrkeha hinga-
misteedes; verejooksud, haavad, amputatsioon, põletused; luude ja liigeste vigastused;
šokk; krambid; selgroovigastus; termilised kahjustused; mürgistused; putukate pisted;
ussi hammustus ning esmaabi andmine eluohtlike haigusseisundite, nagu infarkti,
insuldi, teadvusetuse, diabeedi, epilepsia, ägeda kõhu, allergia ja šoki korral.
Kaheteistkümnendas peatükis käsitletakse ravimiõpetuse aluseid. Käsitletavad teemad
on farmakoloogia põhimõisted, raviainete klassifikatsiooni alused, toimed, ravimvor-
mid, ravimite manustamise viisid ja ravimite säilitamine.
Õpiku koostajad loodavad, et õpiku ilmumisega saavad hooldustöötajateks pürgijad
väga oodatud ja vajaliku vahendi, mis võimaldab tutvuda haiguste olemuse ja haigus-
seisunditega ning sellega, kuidas hooldada abivajajat oma kompetentsi piires. Samuti
tahaks loota, et õpik pole vajalik mitte ainult õppimise ajal, vaid on abistajaks ka edas-
pidises igapäevases praktilises töös.
10 Sissejuhatus