Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress

128 Pages·1986·1.972 MB·Estonian

by  coll.

8 KE 99OE 0M9 h MUNISTLIKU
PARTEI
KONGRESS
1
LIBRARY
UNIVERSITY OF
ALIPOIMA

1
Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
1
1
>
!
1
EESTIMAA
KOMMUNISTLIKU PARTEI
XIX KONGRESS
31. jaanuar 1. veebruar 1986
SM
TALLINN KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» 1986
549,-5054
3 KP(E)
E50
Kujundanud V. Sorokin
0902060000-240 69–86 Kirjastus « Eesti Raamat», 1986
E 901(15)-86
EKP KESKKOMITEE
ARUANNE JA VABARIIGI
PARTEIORGANISATSIOONI ÜLESANDED
EKP Keskkomitee esimese sekretäri sm. K. Vaino
ettekanne
31. jaanuaril 1986. aastal
Viis aastat on möödunud Eestimaa Kommunistliku
Partei XVIII kongressist. Meie vabariigile, nagu ka
kogu meie maale, olid need aastad tulvil pingelist tööd
ning järjekindlatedasiliikumistmajandusliku ja kultuu
riliseülesehituse kõigis suundades.
EKP Keskkomiteejuhindus oma tegevuses aruande
perioodil NLKP XXVI kongressi ja sellele järgnenud
partei Keskkomitee pleenumite suunistest ning meie
eelmise kongressiotsustest. Tähtsaimad, pöördelise täht
susega olid NLKP Keskkomitee 1985.aasta aprilli- ja
oktoobripleenum, mis põhjendasid ja esitasid strateegi
lise kursi meie maa sotsiaalse ja majandusliku arengu
kiirendamisele, ühiskonnaelu kõigi valdkondade süga
vale kvalitatiivsele ümberkujundamisele. See kurss,
mille kommunistid, kõik töötajad palavalt vastu võtsid,
on leidnud kehastuse partei programmi uue redaktsiooni
projektis, NLKP põhikirjastehtavate muudatuste pro
jektis ning NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse aren
gu põhisuundade (aastaiks 1986-1990 ja ajavahemi
kuks kuni 2000. aastani) projektis.
Oma kolmanda programmiuue redaktsiooni projektis
annab partei ulatusliku ja varasemast põhjalikuma ise
loomustuse sotsialismilekui ühiskonnakorrale, millel on
kapitalismi ees vaieldamatud sotsiaalsed, majandusli
kud, poliitilised, ideelised ja moraalsed eelised. Sealjuu
res peab ta rangelt silmas Lenini näpunäiteid, et on
* Avaldatakse lühendatult.
5
lubamatu liigne detailiseerimine ja alusetu fantaseeri
mine tuleviku üle, etteruttamine, ühiskonna progressi
ajalooliselt vajalikest astmetest ülehüppamine. Prog
rammi uus redaktsioon määrab kindlaks partei stratee
gia uutes tingimustes.
Majanduse vallas on see rahvamajanduse jõudmine
kvalitatiivselt uutele rajajoontele, põhimõtteliselt uuele
teaduslik-tehnilisele ja organisatsioonilis-majandusli
kule tasemele; majanduse üleviimine intensiivarengu
rööbastele, tööviljakuse, toodangu kvaliteedi ja ühis
kondliku tootmise efektiivsuse osas maailma kõrgeima
taseme saavutamine.
Sotsiaalelu vallas on see rahva heaolu kõrgema tase
me tagamine, viies järjekindlalt ellu sotsialistlikku
põhimõtet «Igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele
tema töö järgi», linna ja maa vaheliste oluliste erine
vuste kaotamine, kehalise ja vaimse töö üha tihedam
liitumine, nõukogude rahva kui sotsiaalse ja internat
sionaalse inimühenduse edasine konsolideerumine.
Poliitika vallas on see kodanike täielikum kaasamine
riigi ja ühiskonna asjade juhtimisse, valitavate rahva
võimuorganite tegevuse parandamine, avalikustamise
laiendamine, ametiühingute, komsomoli ja töötajate
muude massiorganisatsioonide osatähtsuse suurenda
mine.
Vaimse elu vallas on see sotsialistliku ideoloogia
tugevdamine nõukogude inimeste teadvuses, sotsia
lismi moraaliprintsiipide ja väärtuste ning kollektivismi
ja seltsimeheliku vastastikuse abistamisevaimu täielik
kinnistamine, igakülgselt arenenud isiksuse kujunda
mine.
Eelseisev partei kongress arutab samuti NLKP põhi
kirja projekti koos esildatavate muudatustega.
Põhikirja muudatuste iseloomu on tinginud aeg. Par
tei ja rahva ees seisvate ülesannete ulatuslikkus, tõsi
dus ja keerulisus esitab uusi, kõrgemaid nõudmisi par
teilise juhtimise tasemele ning dikteerib tungivalt vaja
duse omandada uus lähenemine ka parteitöös.
Esildatavad muudatused on täielikult kooskõlas
NLKP programmi uue redaktsiooni projekti sätetega,
rikastavad põhikirja parteiehituse, organiseerimis-ja
poliitilise töö kogemustega. Sellega tagatakse partei
ideeliste ja organisatsiooniliste aluste, teooria ja prak
tika ühtsus.
6