Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR

29 Pages·2016·0.23 MB·Estonian

R
KOMI RAHVUSLIKU
A
G TERRITORIAALAUTONOOMIA
I
D LOOMINE

v
i
i
h Indrek Jääts
r
a
l
a
a
t KODUSÕJASTAUTONOOMSEOBLASTINI
i
g
i Komialadelkestiskodusõda1918.aastasügisestkuni1920.aas-
d
ta kevadeni. Kümned tuhanded komid sõdisid mõlemal poolel,

u niiohvitseridekuilihtsõduritena.Komiderahvuslikudõigusedja
g autonoomiapolnudsõjaajalpäevakorras.Neidkaseitati(monar-
o histid)võilükatisellisteküsimusteotsustaminetulevikku(essee-
k ridjateisedsotsialistid).Punasedpühendusidpakilisemateprob-
u leemide lahendamisele. Komi talupojad valisid sõjas pooli sõdi-
t vate poolte sotsiaalprogrammide ja käitumise ning isiklike side-
a
mete põhjal. Oli neidki, kes olid mõlema poole vastu (nn roheli-
m
sed),sestrekvireerisidjaröövisidniiühedkuikateised.Valgete
a üheks juhiks Komimaal kujunes Stepan Latkin,26 hästi Venemaa
a
ühiskonnaga lõimunud mees, kes oktoobripöörde-eelses Petro-
r
gradis oli suhelnud Kallistrat Žakovi, Pitirim Sorokini ja Alek-
s
u sandrKerenskiga.Latkinoliesseer,keshiljemläheneskadettide-
v le.1917.aastalkuulustauuendajatekilda,oliUst-Sõssolskimaa-
h konna talurahvasaadikute nõukogude täitevkomitee ja maakonna
a
R
Alguseelmisesnumbris.
i
t 26Stepan Latkin (1886–1927) oli sündinud Ust-Sõssolskis jõuka
s
kauplevatalupojaperes.Hariduseltagronoom.Emigreerus1920.aasta
e
veebruarisjaelaspeamiseltLondonis,1925.anaasisNõukogudeLiitu.
E
Vangistatijalastimaha.
314
IndrekJääts
semstvovalitsuse esimees. Arhangelskis asuv valgete Põhja Ob-
R
lastiAjutineValitsusmäärasLatkini1919.aastaseptembrissisu-
A
liselt Vologda tsiviilkuberneriks, kelle ülesandeks oli korraldada
G valitsemist punastelt vallutatud Vologda kubermangu alal. Neid
I alasid asustasid põhiliselt sürjanid, ent rahvusküsimusele valged
D
tähelepanueipööranud.27Eitehtudjuttuautonoomiast,emakeel-
sest haridusest ega ajakirjandusest. Latkin nägi oma ülesannet
v
i bolševike-eelseolukorrataastamises.Kõikpõhimõttelisematlaa-
i
h di küsimused pidi lahendama Asutav Kogu (Zerebtsov, Taskajev
r 2007:60–72).
a
Kodusõjalõppedeskerkiskomiautonoomiataaspäevakorda.
l
a 1920. aasta mais toimunud Ust-Sõssolski maakonna VII nõuko-
a gudekongressotsustaskokkukutsudaIKomikongressi(Vsezõr-
t janskiisjezd),etühendadakomirahvasniipoliitiliselt,majandus-
i
g likultkuikakultuuriliselt(Obrazovanije... 1971:43).
i
d Komi rahvusliku territoriaalautonoomia idee ei meeldinud
põhiliselt venelastest koosnevatele kubermanguvõimudele. Ve-
u
ne provintsieliit püüdis säilitada oma võimu geograafilist ula-
g
tustningsuhtusmittevenelastevõimessejuhtidaomaautonoom-
o
seid üksusi sageliüsna skeptiliselt.Tõenäoliselt komirahvuslike
k
püüdluste kasvu tõttu hakkas oma kubermangu piires elavate iž-
u
makomidevastuhuvitundmaArhangelsk.Kubermanguharidus-
t
a osakond läkitas 11. augustil 1920 Teaduste Akadeemiale palve
m andahinnangArhangelskikubermangusürjanitekeelekohtaning
osutada abi sürjani tähestiku koostamisel ning õppekirjanduse
a
sürjanikeeldetõlkimisel(samas:48–50).Paistab,etnadkavatse-
a
r sid tülika rahvusküsimuse sel moel ise lahendada, territooriume
s loovutamata. Põhja-Dvina kubermangu täitevkomitee (gubispol-
u kom)jakommunistlikuparteikubermangukomitee(gubkom)tea-
v tasidumbessamalajal,etnemadpooldavadvaidsürjanitekultuu-
h
rilistjahariduslikkuühendamistningetsürjanialadepoliitilineja
a
majanduslikeraldamineeitohikstulevasekomikongressipäeva-
R

i 271919.aastanovembriskirjutasLatkinavalduse“Sürjanilihtrahva-
t
s le”,millesrõhutas,eton“sündinudsürjan”(prirodnõizõrjanin)jatun-
e nebpiirkondahästi.Seejäimillegipärastavaldamata.Rahvusküsimust
E taeipuudutatud(Žerebtsov,Taskajev2007:75).
315
Komirahvuslikuterritoriaalautonoomialoomine
korda kuuluda (Obrazovanije... 1971: 46–48; Istorija... 2004:
R
284–285).
A
12.–14.septembrini1920toimusUst-SõssolskisPõhja-Dvina
G
kubermangu I sürjani hariduskongress. Osalejad olid seisukohal,
I et tsaarivõim killustas komide asuala eri kubermangude ja maa-
D
kondadevahelselleks,etaidatakaasarahvavenestumisele.Leiti,

v et ühe koordineeriva keskuse puudumine pärsib oluliselt komide
i seas tehtava haridustöö edukust. Mitmeid maakonna- ja kuber-
i
h mangutasandi võimuorganeid süüdistati keskvõimu rahvuspolii-
r tika mittemõistmises või eiramises (Obrazovanije... 1971: 53–
a
54). Otsustati, et rahvusasjade rahvakomissariaadi sürjani osa-
l
a kondtulebtaastadaningvalitiinimesed(DmitriBatijev,28 Anto-
a ninaMolodtsovajaGeorgiStartsev29)sedajuhtima.Põhja-Dvina
t kubermangutäitevkomiteekinnitashariduskongressiresolutsioo-
i
g nijakiitisheakssürjaniteesindajateMoskvassesaatmise(Batijev
di 1924a: 3–4; Kuzivanova, Popov, Smetanin 1996: 33; Istorija...
2004:285).
u
g
28DmitriBatijevoliolnudvasakesseer,entjäipärast1918.aastasep-
o
tembris toimunud enamlaste pööret Jarenskis maakonna täitevkomitee
k
liikmeksjabolševiseerustasapisi.VK(b)Ptäisliikmekssaita1919.aas-
u tasuvel.Eelkõigeolitaagakomirahvuslane.Omarahvuslusejuurtest
t kirjutasta1933.aastal,milta“kodanlikusnatsionalismis”süüdistatuna
a
vangisistus,ammuseletuttavale,tollalveelStalinilähikondakuuluvale
m
NSVL KTK Presiidiumi liikmele Avel Jenukidzele. Ta meenutas noo-
a rusajaõpinguidHrenovoõpetajateseminaris:“Maõppisinainsakomina
a venelasteseasjakutsusinneisomateadmatusegavenekeelejakomme-
r te alal pidevalt esile naeru. Kuni 20. eluaastani olin ma venelaste seas
s “metslane”ning see tekitasminus vaenukõigevenelikuvastu.Minust
u sai äge natsionalist ja ma otsustasin kõiki oma teadmisi kasutada sel-
v leks, et vabastada oma rahvas rahvuslikust ikkest” (Žerebtsov jt 2006:
h 62–63).
a 29AntoninaMolodtsovaoliVassiliMolodtsoviteineõde.—Georgi
R Startsev(sünd.1902)olipärittalupojaperest.Osaleskodusõjas.Etno-
graafjakoduloolane.Tarepresseeriti1930.aastatelõpulningtemasur-

i maaegja-kohtonteadmata.—1920.aastasügiselolidnadkõiküsna
t
s noored: Batijevil oli aastaid 24, Molodtsoval 25 ja Startsevil 18 (Že-
e rebtsovjt2006:74).
E
316
IndrekJääts
NovembrialgulpalusidUst-Sõssolskimaakonnarahvuslikult
R
meelestatud komi kommunistid partei keskkomiteelt luba kutsu-
A
dakokkukomikommunistidekongressningluuaVK(b)Psürjani
G keskkomitee, mis juhiks kogu sürjanite seas tehtavat poliittööd.
I Samas moodustati ka büroo (V. Jurkin, A. Mihhailov, M. Kole-
D
gov)kongressikorraldamiseks.Keskkomiteelubasaadinovembri
keskel(Obrazovanije... 1971:57;Istorija... 2004:285).
v
i Rahvusasjade rahvakomissariaadi sürjani osakond taastati
i
h 15. novembril 1920. aastal. Selle juhiks sai Dmitri Batijev. Osa-
r kond hakkas mitmesuguste keskvõimuorganite juures viivitama-
a
tult lobitööd tegema ja komi autonoomia loomist propageerima,
l
a ühtlasiorganiseeritisürjanikommunistidekongressi.Detsembris
a koostas ja esitas Batijev kesktäitevkomiteele, rahvakomissaride
t nõukogule ja rahvusasjade rahvakomissariaadile programmilise
i
g ettekande Sürjani Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vaba-
di riigi (ANSV) loomise kohta. Ta väitis, et vaid valitsus, mis on
rahvale lähedane “keelelt, kultuurilt, sotsiaalsete sidemete ning
u
elutingimuste poolest”, võib edukalt lahendada väikerahva aren-
g
guteelseisvadarvukadprobleemid.LoodavANSVpidihõlmama
o
Arhangelski, Põhja-Dvina, Vjatka, Permi ja Tobolski kuberman-
k gu komi alad.30 Batijevi arvates pidi ANSV-l olema ulatuslik te-
u
gelikautonoomia.Kõikmaavaradpididjäämakohalikuvalitsuse
t
a kontrolli alla. Vabariigil pidi olema oma korpusesuurune sürjani
m armee ülevenemaalise ülemjuhatuse alluvuses. Autonoomia loo-
misel arvestas Batijev Moskva suure rahalise toetusega (Kuziva-
a
nova, Popov, Smetanin 1996: 34–36; Žerebtsov jt 2006: 75). Ta
a
pidasnõukogudevõimukohusekstehaheakstsaaririigiajalkomi-
r
s dele osaks saanud ebaõiglus ning aidata mahajäänud piirkonnal
u arenenumatelejärelejõuda.Nagunägime,olidneedvaatedtolla-
v seNõukoguderahvuspoliitikagaüldjoonteskooskõlas.
h
Komi kommunistide I kongress (I Vsezõrjanskii partiinõi
a
sjezd) toimus 8.–13. jaanuaril 1921 Ust-Sõssolskis. Sellel ko-
R
gunemisel on komi rahvusliku territoriaalautonoomia sünniloos

i
t
s 30Tobolskikubermangust peeti silmaseelkõige Berjozovomaakon-
e da,kuselasüsnasuurhulkižmakomisid—2017sürjanitehk9,4%maa-
E konnaelanikest(Perepis... 1899–1905).
317
Komirahvuslikuterritoriaalautonoomialoomine
väga oluline osa. Kongress põhines rahvuslikul printsiibil, sellel
R
osales 42 komi delegaati. Esindatud olid Ust-Sõssolski, Jarens-
A ki, Petšora ja Ust-Vaška31 maakonna sürjanid ning Ussolje maa-
G konna32 permjakid, aga ka Moskvas õppivad ja töötavad sürja-
I nid(Obrazovanije... 1971:63–65).Kongressikeskseksteemaks
D
oliKomiterritoriaalautonoomialoomine.Autonoomiapooldajate
eestkõnelejaks oli VK(b)P Keskkomiteed esindav Batijev. Oma
v
i kõnes osutas ta esmalt Nõukogude konstitutsioonile, kus räägi-
i
h takse nõukogude rahvusvabariikide föderatsioonist. Batijev väi-
r tis, et tsaarirežiimi venestuspoliitika tõttu on komid teistest rah-
a
vastestkultuuriliseltjamajanduslikultkaugelemahajäänudning
l
a sellestülesaamiseksvajavadnadautonoomiat.Komidekõrvalise
a asupaiga tõttu ning nende keelt, elulaadi, majanduslikku ja kul-
t tuurilist olukorda tundmata pole Vene NFSV valitsus võimeline
i
g komi rahva kõiki vajadusi rahuldama. Niisiis annab keskvalitsus
i komidele õiguse luua oma autonoomne üksus (Obrazovanije...
d
1971:63,68–69).

u
VK(b)P Põhja-Dvina kubermangukomiteed esindav komi
g VassiliSorvatšev33 juhtisdelegaatidetähelepanusellele,etkomi-
o
del pole rahvuslikke püüdlusi ning rõhutas vajadust läheneda
k
komide haldusliku eraldamise küsimusele mitte kui natsionalis-
u
tid, vaid kui tõelised kommunistid. Majanduslik vaatepunkt oli
t
a temaarvateskõigeolulisemningtaväitis,etkomideiolemajan-
m duslikult ühendatud: eri piirkondadel on erinevad tõmbekesku-
sed (samas: 69). Moskva komisid esindav A. Nahlupin oli auto-
a
noomia vastu,sest arvas,et autonoomia korralikukstoimimiseks
a
napibinimesiningmajanduslikultonseeniikuiniimõttetu.Nah-
r
s lupin väitis, et komi kommunistide hulgas esineb šovinistlikku
u hoiakutningosaneistonparteitutenatsionalistidemõjuall.“Meil
v pole kirjandust, kirjakeelt ega oma kultuuri ning uuestisünnist
h rääkimine on naeruväärne,” väitis ta. Sõnavõtu lõpetuseks kin-
a
R
31Ust-Vaškamaakonderaldati1918.aastalMezenimaakonnast.
32EndineSolikamskimaakond.
i
t 33VassiliSorvatšev(1884–1942)olipärittalupojaperest.OsalesEsi-
s
mesesmaailmasõjas.Komipartei-jariigitegelane.HukkusTeisesmaa-
e
ilmasõjas.
E
318
IndrekJääts
nitasNahlupin,etpeamiselttalupoegadestkoosnevrahvasonju-
R
ba pooleldi venestunud ning pole eraldumisest huvitatud. Komi
A
keelelenägitaettevaidabistavatrolli(samas:70).Kateisedde-
G legaadid mainisid, et rahvas ei tea autonoomiast veel kuigi palju
I jasuhtubsellesseükskõikselt(samas:71–72).
D
Kongressil olid ülekaalus siiski autonoomia pooldajad ning

v rahvusasjaderahvakomissariaadisürjaniosakonnaseninetegevus
i kiidetiheaks(samas:65).Komirahvaeraldamistomaautonoom-
i
h sesse üksusesse peeti vajalikuks ning leiti, et autonoomia vor-
r mikspeabolemaANSVningpealinnaksUst-Sõssolsk.Autonoo-
a
mia koosseisu pidid minema järgmised territooriumid: 1) Põhja-
l
a Dvina kubermangu Ust-Sõssolski maakond ning Jarenski maa-
a kond, välja arvatud viis vene valda ja Jarenski linn; 2) Arhan-
t gelskikubermanguPetšoramaakond,shkuusvenevaldaPetšora
i
g alamjooksul ning Ust-Vaška maakonna Põssa vald; 3) Permi ku-
di bermangu Tšerdõni ja Ussolje maakonna sürjanite ja permjakki-
degaasustatud alad; 4) Vjatka kubermangu neli komi valda ning
u
mõnedvenealadVjatka-Kotlaseraudteeääres.Autonoomiatäp-
g
sed piirid pidi kindlaks määratama hiljem. Olid ka mõned eriar-
o
vamused. Ižmakomide, Petšora ülemjooksu komide ning Ussol-
k
je maakonna permikomide esindajad pidasid komi rahva ühen-
u
damistküllõigeks,kuidühendusteedepuudumisetõttuenneaeg-
t
a seks(samas:66–67).
m Põhiliselt õnnestus Batijevil niisiis saada oma ideedele dele-
gaatidetoetus.Kongressotsustas,etkõiktehased,kaevandusedja
a
loodusvarad,shmaavaradjäävadKomivabariigikäsutusse.Bati-
a
r jevsoovisKomiANSVgaliitakaNovajaZemljajateisedPõhja-
s JäämeresaarestikudningUurali-tagusedkomialad,entselleleta
u kongressitoetusteisaanud(Žerebtsovjt2006:76).
v
Kongressi lõpuks valiti kandidaadid VK(b)P komi osakonna
h
juhatusseehkoblastikomiteesse(obkom).SellesekretärikssaiJa-
a
kov Potapov.34 Moodustati oblasti revolutsioonikomitee (obrev-
R

i 34JakovPotapov(1890–1943)olipärittalupojaperest.Esimesemaa-
t
s ilmasõjaajalteenisKroonlinnas.OsalesoktoobripöördesPetrogradisja
e kodusõjas.Komipartei-jariigitegelane.Represseeriti1930.aastatetei-
E selpoolel,surmapaikteadmata.
319
Komirahvuslikuterritoriaalautonoomialoomine
kom),milleülesandeksoliautonoomsevabariigitegelikloomine
R
jaesialgnevalitsemine.Oblastirevolutsioonikomiteejuhiksvali-
A ti Dmitri Selivanov,35 tema asetäitjaks Batijev (Obrazovanije...
G 1971:76,78).
I Peagi pidi asjasse puutuvate kubermangude keskustes (Ar-
D
hangelsk, Veliki Ustjug, Vjatka ja Perm) loodama Komi oblasti

v revolutsioonikomiteeosakonnad.Koostööskubermangutäitevko-
i miteedeadministratiivkomisjonidegatulikindlaksmäärataKomi
i
h autonoomiapiirid.Lisakspididneedosakonnadregistreerimako-
r mi päritolu spetsialiste, nn rahvuslikku kaadrit, koguma statisti-
a
list materjali, et toetada komidega asustatud alade liitmist auto-
l
a noomiaga ning tegema liidetavates valdades vastavat propagan-
a dat (Kuzivanova, Popov, Smetanin 1996: 43; Istorija... 2004:
t 287).Tundub,etrahvuslikultmeelestatudkomikommunistidolid
i
g neil päevil pisut liiga entusiastlikud ja kärsitud. Nad tegid komi-
di degaasustatudaladelvägaaktiivsettöödjasellesttekkiskonflikte
neidalasidhaldavateVeneprovintsivõimudega.
u
JarenskimaakonnaslõidkohalikudsürjanikommunistidBati-
g
jevialgatusel1921.aastamärtsisomalaadseparteisisesepõranda-
o
aluse, et kiirendada komi valdade üleminekut autonoomia koos-
k
seisuningvarustadaneidvõimalikulthästi,shülejäänudmaakon-
u
naarvelt.Asituliavalikuksningpuhkesskandaal.Sekkusidpartei
t
a kubermangukomitee ning keskkomitee (Žerebtsov jt 2006: 78).
m Jarenski maakonna elanike enamiku moodustasid küll sürjanid,
kuidkomirahvuslikusliikumisesjavõitlusesautonoomiaeestoli
a
sellelmaakonnalmärksatagasihoidlikumosakuiUst-Sõssolskil.
a
r Asioliselles,etmaakonnalinnJarenskolipõhiliseltvenelikning
s maakondlikesvõimu-japarteiorganitesolidülekaalusvenelased,
u kes suhtusid komide rahvuslikesse püüdlustesse üleoleva vaenu-
v likkusega. Hea näide selle kohta pärineb 1919. aasta maist. Ba-
h
tijev tegi Jarenski maakonna VII nõukogude kongressil ettepa-
a
neku aidata kaasa komi õpetajate seminari loomisele, millest oli
R

i 35DmitriSelivanov(1887–1941)olipärittalupojaperest.OsalesEsi-
t
s meses maailmasõjas ja kodusõjas. Komi partei- ja riigitegelane. Aas-
e tail1924–1927VK(b)PKomioblastikomiteesekretär.NSVLKTKlii-
E ge.Represseeriti1938,suriUst-Võmlagis.
320
IndrekJääts
jubaammujuttuolnud.KohalikvenelasestkommunistPavelPok-
R
rovski, kes väljendas ühtlasi VK(b)P Põhja-Dvina kubermangu-
A
komiteevaateid,vastasnii:“Sürjanikultuureisuudaveneomaga
G võistelda ning kunstlikku kultuuri luua ei tasu. Sürjanofiilid too-
I vadsellegavaidkahju.”Tedatoetasüksteinedelegaat,öeldes,et
D
“sürjani keel on vaja täiesti välja juurida” (Žerebtsov 2000: 98).
Sellistesoludeskasutasidkomikommunistidomaasjaajamiseks
v
i vahelkakõveraidteid.
i
h 23. aprillil 1921. aastal otsustas KTK Presiidium komi auto-
r noomia loomist toetada (Obrazovanije... 1971: 93; Istorija...
a
2004: 287–288). Kaks päeva hiljem, 25. aprillil arutati sürja-
l
a niautonoomiaulatuseküsimustrahvusasjaderahvakomissariaadi
a rahvustenõukogus.BatijevseisiskomikommunistideIkongres-
t si resolutsioonile toetudes autonoomse vabariigi eest. Tema ar-
i
g vates oleks Komi vabariik toiminud puhvrina Nõukogude Vene-
di maad põhja poolt ähvardava agressiooni korral. Siit pärines ilm-
selt ka vajadus oma relvajõudude järele. Rahvusasjade rahvako-
u
missarStalin,kesjuhtuskohalviibima,nõustussellega,etkomid
g
vajavad autonoomiat, ent oli seisukohal, et neil pole küllalt hari-
o
tudinimesijaainelisivahendeidselleks,etpidadaülalvabariiki.
k
Autonoomne oblast tundus talle komide jaoks märksa sobivama
u
lahendusena,naguvolgasakslastelejakarjalastelegi.Autonoomia
t
a piiride määramine tehti ülesandeks KTK administratiivkomisjo-
m nile. Batijev jäi kangekaelselt endale kindlaks ja laskis protokol-
lidaeriarvamuse:komiautonoomiavormipeablõplikultkindlaks
a
määramapeagikokkukutsutavkominõukogudekongress(Obra-
a
zovanije... 1971:94).
r
s Selleks ajaks oli juba loodud Tšuvašši Autonoomne Ob-
u last (24. juunil 1920), Votjaki AO ja Mari AO (mõlemad 4. no-
v vembril1920).Ontähelepanuväärne,etBatijev,kesesindasrah-
h
vast, kes oli arvuliselt väiksem ja umbes samal ühiskondlikul
a
arengutasemelkuitšuvaššid,votjakid(udmurdid)võimarid,nõu-
R
diskomidelekõrgematasemeautonoomiat(ANSV).Tõsi,kavan-
i datud komi autonoomia territoorium oli palju suurem kui eel-
t
s mainitud AOd, ent see oli hõredalt asustatud. Võimalik, et Ba-
e tijevil mõlkus eeskujuna meeles 6. aprillil 1921 välja kuulutatud
E Kaug-Ida Vabariik, omalaadne vormiliselt iseseisev kommunist-
321
Komirahvuslikuterritoriaalautonoomialoomine
lik puhverriik Nõukogude Venemaa ja Jaapani vahel. Igal juhul
R
jäid Batijev ja teised komi rahvuskommunistid ANSV staatuse
A
nõude juurde üpris visalt, sest see tähendas suuremat tegelikku
G autonoomiatkuiautonoomneoblast(vtSmith1999:51–52).
I 5. mail 1921. aastal otsustas KTK Presiidium, lähtudes rah-
D
vusasjade rahvakomissariaadi ettepanekust, eraldada komi rah-

v vas autonoomsesse oblastisse. Piiride kindlaksmääramine tehti
i ülesandeks KTK administratiivkomisjonile ja rahvusasjade rah-
i
h vakomissariaadile koostöös asjasse puutuvate poolte ja kuber-
r mangudega (Obrazovanije... 1971: 95). Varsti pärast seda algas
a
ka keskvõimu rahaline ja materiaalne abi oblasti moodusta-
l
a miseks (Obrazovanije... 1971: 101; Kuzivanova, Popov, Smeta-
a nin1996:44).
t
i Sürjani osakonnast rahvusasjade rahvakomissariaadi juures
g
sailoodavaautonoomseoblastiesindusningsuurosakomiauto-
i
d noomia loomisega seotud asjaajamisest ja põhiosa Moskva abist
käis selle kaudu. Asutuse töötajate (D. Batijev, A. Molodtsova,
u
V.Jelfimov)kättekoondustohutuvõim,vastutusningraha,kont-
g
roll nende tegevuse üle aga sisuliselt puudus. Asju aeti hoogsalt
o
jalaiahaardega,plaanidolidsuured.Esindusetöötajadpididloo-
k
davaautonoomiatarviskesksetestvarustusorganitestmitmesugu-
u
seid kaupu ja seadmeid hankima, see aga polnud võimalik ilma
t
a vastutavate ametimeeste “määrimiseta”. Tuli suurejoonelisi vas-
m tuvõtte korraldada ja altkäemaksu anda, et asja liikuma saada.
Batijev oli visionäär, arvepidamises ja aruandluses oli ta nõrk
a
ning sellistest pisiasjadest ei hoolinudki. Kord, kui oli vaja teh-
a
r tud kulutustest ülevaadet saada, võttis Batijev portfellist pataka
s pabereid, mille seas oli ka ajaleheservadele kriipseldatud “kvii-
u tungeid”, kokku 2 miljardi rubla eest. Paljud allkirjad olid loe-
v tamatud ning suurt osa tehtud kulutustest tagantjärele tõendada
h
ei õnnestunud. Raha vedeles kuhjadena esinduse põrandal. Ba-
a
tijev ei olnud omakasupüüdlik, aga tal puudus finantsdistsipliin,
R
ta jagas raha ka pealinna saabunud komi ametiisikutele ja toetas
i seal õppivaid komi üliõpilasi. 1921. aasta septembris tuli kogu
t
s see korralagedus avalikuks ja asja hakati uurima. Novembris ta-
e gandatiBatijevametistningheidetiparteistvälja.Paarkuudistus
E Batijev Lubjankal kongis, ent kuna kogu selle segadusega olid
322
IndrekJääts
seotud kõrged ametiisikud nii Ust-Sõssolskis kui Moskvas, asi
R
summutati(Žerebtsovjt2006:82–83,86–89).
A
1921.aastamärtsismoodustasBatijevesindusejuurdemajan-
G
dusnõukogu Moskva õpetlastest ja spetsialistidest. See oli oma-
I moodi varivalitsus, kus arutati suurejoonelisi projekte. Põhja-
D
Jäämereäärde,Indigajõepeaaegujäävabassesuudmessekavatse-

v tirajadasuursadam,miskanalitejaraudteedeabiloleksühenda-
i tud kogu Komimaaga, aga ka Volga-Kaama basseini ja Siberiga.
i
h Sellega seoses taheti soetada ka merelaevastik. Mõeldi metsa- ja
r naftatööstuse arendamisest ning ka teiste maavarade kasutusele-
a
võtust. Paljudes neist plaanidest ei puudunud mõistlik iva ning
l
a osasaidhiljemühelvõiteiselmoelteoks.Põhiliseksprobleemiks
a Komimaamitmekülgseteloodusrikkustekasutuselevõtuloliraha
t ja tööjõu puudus. Aprillis tegi Batijev ettepaneku asutada Uhta
i
g naftaleiukohtasuurkoonduslaager,kuhutoodaksvangekoguVe-
di nemaalt, et kasutada neid naftatööstuse rajamisel ning metsatöö-
del. 20. aprillil 1921 otsustaski VK(b)P KK Poliitbüroo eesotsas
u
Leniniga rajada selline laager 10 000–20 000 inimesele. Kõige-
g
pealt kavatseti Komimaale saata Kroonlinna mässulised madru-
o
sed, ent asi jäi venima ega saanud teoks enne 1929. aastat (Že-
k
rebtsovjt2006:78–80).
u
Batijev lootis, et Komimaast saab jõukas ja tugev nõukogu-
t
a de vabariik, ning see eeldas ka suurt, ressurssiderikast territoo-
m riumi. Rahvusasjade rahvakomissariaadi 28. juunil 1921. aastal
toimunud istungil seisis Batijev koos kolleegidega selle eest, et
a
autonoomiaga liidetaks kogu Kaama bassein (ilmselt jõe ülem-
a
r jooks), Vjatka kubermangu Glazovi maakond, kogu Petšoramaa,
s NovajaZemlja,VaigatšijaKolgujevisaaredningTeravmäed.Te-
u gemisteiolnudreaalsustajukaotanudBatijevifantaasiaga.Ajastu
v olidünaamilinejamiskipolnudveelpaigas.Komikommunistide
h
hulgasolisellistelsuurejoonelistelterritoriaalseteltaotlustelkül-
a
laltlaitoetuspind(samas:80–81,97).
R
Komidega asustatud alade tegelik liitmine loodava autonoo-

i miaga ei kulgenud sugugi probleemitult. Arusaamatusi, pingeid,
t
s hõõrdumisi ja vägikaikavedu tuli ette kõigis asjus, ent eri ku-
e bermangukeskustevastuseisujõulisusjatulemuslikkusolidsiiski
E küllaltkierinevad.
9 323