Table Of Contentв 10.975
Е. MUUK JA K. M I H К L А
EESTI
KESKKOOLI-
GRAMMATIKA
ÜHES HARJUTUSTIKUGA
III
VORMIÕPETUS
EESTI KIRJANDUSE SELTS
В
EESTI KESKKOOLI.GRAMMATIKA
iii
E. MUUK JA K. MIHKLA
EESTI
KESKKOOLI-GRAMMATIKA
ÜHES HARJUTUSTIKUGA
III
VORMIÕPETUS
PROGÜMNAASIUMI III KLASSILE JA
REAALKOOLI NING KUTSEKOOLI I KLASSILE
KOLMAS, TÄIENDATUD TRÜKK
EESTI KIRJANDUSE SELTS
TARTU, 1937
К. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu, 1937.
Esimese trüki eessõna.
„Eesti keskkooli-grammatika" III on kavatsetud õpperaa
matuks uue keskkooli III klassile. Seda võivad aga edukalt
kasutada ka need õpilased, kes uue keskkooli I ja II klassis
ei ole õppinud, vaid kes keskkooli III klassi on astunud algkooli
VI klassist.
Käesoleva raamatu koostamispõhimõtted on samad, mis
olid aluseks sama raamatu eelmistele osadele.
Autorid.
Kolmanda trüki eessõna.
Kolmandas trükis on vormiõpetuse osas täiendatud nende
keeleliste küsimuste selgitust, milledes õpilased sageli eksivad.
Seejuures on eriliselt esile tõstetud õiged sõnakujud, et need
püsivalt meelde jääksid.
Käesolev õpperaamat, mis sisaldab peale vormiõpetuse ka
ülevaatliku häälikuõpetuse kursuse, sobib niihästi progümnaa-
siumi III klassile kui ka reaalkooli ja kutsekooli I klassile.
Autorid.
Lühendite ja märkide seletus.
ains. = ainsus märk. = märkus
alaleütl. = alaleütlev nim. = nimetav
alaltütl. = alaltütlev nn. = niinimetatud
alalütl. = alalütlev nud-kesks. = isikulise tegumoe mi
allap. = allapoole neviku kesksõna
da-teg. = da-tegevusnimi näit. = näiteks, näiteid
e. = ehk olev. = isikulise tegumoe kindla
ilmaütl. = ilmaütlev kõneviisi olevik
isik. = isikuline tegumood omast. = omastav
jj. = ja järgmised osast. = osastav
jm. = ja muud p. = pööre
jms. = ja muud sarnast seestütl. = seestütlev
jne. — ja nii edasi seesütl. = seesütlev
jt. — ja teised sisseütl. = sisseütlev
jts. = ja teised sarnased s. o. = see on
kaasaütl. = kaasaütlev teg. = tegevusnimi
kesks. = kesksõna tegum. = tegumood
kse-olev. = umbisikulise tegumoe tud-kesks. = umbisikulise tegumoe
kindla kõneviisi olevik mineviku kesksõna
lihtmin. = isikulise tegumoe kindla umbisik. = umbisikuline tegumood
kõneviisi lihtminevik vrd. = võrdle
lk. = lehekülg vt. = vaata
ma-teg. = isikulise tegumoe тиа- 0 [= null] tähendab puudumist
tegevusnimi või kadu
min. = minevik • = tugev aste
mitm. = mitmus О = nõrk aste
' vokaali kohal tähendab pearõhku (näit, poeet)
' vokaali kohal tähendab kaasrõhku (näit, kõneleme)
silbi ees tähendab järgneva silbi ülipikkust (näit, 'laulu, aduo'kaati)
--^tähendab kõrvalolevate keelekujude vaheldumisi esinemist
Numbrid, millele raamatus on viidatud, tähendavad paragrahve.
Häälikuõpetus.
(Kokkuvõte ja kordamine.)
Häälik ja täht.
1. Oma mõtteid väljendame lausete abil. Laused koosne
vad sõnust ja sõnad omakorda häälikuist.
Häälik on keeleväljendi kõige lihtsam osa.
2. Kirjas märgitakse häälikuid tähtedega.
Täht on hääliku märk.
Tähed on suured (näit. A, M, P) ja v ä i k e s e d (näit.
a, m, p). Tähed kokku moodustavad tähestiku.
Eesti tähestik ühes võõrtähtedega on järgmine (sulgudes
on võõrtähed):
a, b, (c), (c), d, e, (f), g, h, г, j, к, l, m, n, o, p, (q), r, s,
(š), (z), (ž), t, u, v, (го), õ, ä, ö, ü, (x), (y).
3. Asetage oma klassi õpilaste perekonnanimed tähestiku
lisse järjekorda!
4. Trükis tarvitatakse häälikute märkimiseks ladina ja
gooti kirja.
Jälgige gooti kirja järgnevas katkendis, mis on esitatud
A. Kitzbergi „Maimu“ algusest!
Karksi, mu failis kodu, kuis olid sa mulle armas juba lapsena!
Kui ilusad on finn mäed ja orub, metsad ja laaned, järwed ja jõed,
fui kallid mulle ju mälestused! Sinu pind on mulle püha, sinu muinas-
jutud fujuwad fuldwiire sinu radade ümber.
Gooti kirjas esinevad tähed / ja w. Tähte / eestikeelses
käsitsikirjas ei tarvitata. Täht w võib eestikeelses1 käsitsikir-
jas esineda ainult võõrnimedes ja vÕÕrkeelseis kõnekäändudes.
5. Võõrtähed /, s, z ja ž esinevad võõrsõnus, näit.:
fotograaf, šeff, zooloogia, žiraff (= kaelkirjak) jne.
8
Teisi võõrtähti — c, c, q, го, x ja у — tarvitatakse v õ õ r -
nimedes ja võõrkeelseis väljendeis, näit.: Cicero
(Rooma riigimees), cum taude (kiitusega), cehhov (soovita
vam on seda nime kirjutada: Tšehhov), Quelleusteiu (saksa
nimi), Schivarz (saksa nimi), Bordeaux (Prantsuse linn; loe:
bordoo), Zakynthos (Kreeka saare nimi).
6. Leidke ajaloo- ja maateadus-õpperaamatust võõrnime
sid, kus leidub võõrtähti!
Vokaalid.
7. Kui hääldame i-i-i . . ., nagu sõnas pii, siis paneme
tähele, et häälepaelad värisevad ja õhk pääseb kurgust ja suu-
koopast läbi takistuseta.
Häälikuid, millede hääldamisel õhk pääseb läbi kurgu ja
suukoopa takistuseta välja, nimetatakse täishäälikuiks ehk
vokaalideks.
Eesti keele vokaalid on:
a, näit. kala, kaabu, laadima
pere, keerud, teesklema
i, „ kivi, piiga, viilima
o, „ tore, koorib, looma
u, „ surub, luuad, puuduma
õ, „ võre, võõras, põõnama
d, „ väle, pääseb, hääldama
ö, „ rohib, pööral, sööma
ü, » püha, süüdata, püüdma
8. Leidke teisi sõnanäiteid vokaalide kohta!
9. Vokaalid liigitatakse kahte rühma:
1) tagavokaalideks, millede hääldamisel keel asetseb suu
tagapoolses osas; need on: a, o, u, õ; ja
2) eesvokaalideks, millede kujundamisel keel on nihkunud
suu eesotsa poole; need on: e, i, ä, ö, ü.
Märkus. Lõuna-eesti ning kohati ka põhja-eesti murdes ja mõnes
eesti lähemas hõimkeeles, näit, soome keeles, esineb vokaalharmoo
nia: samas sõnas esinevad peamiselt kas ainult eesvokaalid või taga
vokaalid. Eesti kirjakeeles vokaalharmoonia puudub.
