Eesti keskkooli-grammatika ühes harjutustikuga I. Keskkooli I klassile

116 Pages·1936·60.249 MB·Estonian

by  E. Muuk, K. Mihkla

E. MUUK j a K. MIHKLA
EESTI

KESKKOOLI-
GRAMMATIKA
ÜHES HARJUTUSTIKUGA
I
KESKKOOLI I KLASSILE
TEINE TRÜKK
EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS

EESTI KESKKOOLI-GRAMMATIKA
i

E. MUUK JA K. MIHKLA
EESTI
KESKKOOLI-GRAMMATIKA
ÜHES HARJUTUSTIKUGA
1
KEELEÕPETUSE ALGEID
KESKKOOLI I KLASSILE
TEINE, MUUTMATA TRÜKK
EESTI KIRJANDUSE SELTS
TARTU, 1936
E. K.-Ü. „Postimehe“ trükk, Tartus 1936.
। ENSV TA Fr. R. Kreutzvaldi nimn.
Kirjandusmuuseuwi
1 ARHIIVRAAMATUKOGU
II У iS5
Eessõna.
„Eesti keskkooli-grammatika" I on kavatsetud õpperaama­
tuks ja harjutustikuks keskkooli I klassile. Vastavalt uutele õppe­
kavadele sisaldab raamat ettevalmistava osa keskkooli emakeele­
õpetuse kursusest.
Metoodilisil kaalutlusil lähtutakse käesolevas grammatikas-
harjutustikus lausest ja selle liikmeist. Edasi vaadeldakse sõnade
kokku- ja lahkukirjutamist, sõnaliike ning käänamist ja pööra­
mist. Lõpuks jälgitakse häälikuid, nende märkimist, kestust ja
vaheldust.
Ainestiku käsitlemisel on püütud pakkuda õpilastele jõu­
kohast materjali. Pearõhk on langetatud harjutustele ja töö-
ülesandeile.
Käesoleva raamatu käsikirja on lahkesti läbi vaadanud hr-d
mag. J oh. Aavik ja mag. D. Palgi ja osa käsikirja on luge­
nud ka hr. E. Nurm. Nende poolt tehtud märkuste ja antud
näpunäidete eest ütlevad autorid neile oma suurima tänu.
Autorid,

Algmõisteid.
Keel.
1. Keele abil avaldame oma mõtteid üksteisele.
Seda keelt, mida tarvitame kirjas, nimetatakse kirjakee­
leks. Kõnelemisel aga kasutame kas ühiskeelt või murde­
keelt.
Koolis õpime kõnelema ühiskeelt, mis on ühine kõigile
eestlasile, ja kirjutama kirjakeelt.
Murret kõneldakse peamiselt maal. Murdekeel ei ole ühine
kõigile eestlastele, vaid eri maakohtades kõneldakse enamasti ka
erinevat murret.
2. Nimeta murdelisi sõnu, lauseid ja kõnekäände kuuldud
kõnekeelest! Leia näiteid murdekeele kohta lugemikust!
Lause.
3. Lapsed sammuvad kooli. Küll on ilus ilm! Kas sa
midagi koju ei unustanud? Lähme ruttu! Oh, et me hiljaks
ei jääks!
Neis näiteis on viis lauset, millest igaüks väljendab oma
mõtet.
Keeleliselt avaldatud mõtet nimetame lauseks.
4. Sisu poolest on lauseid viis liiki:
1) jutustavad laused, näit.: On emakeele tund. Õpilased
jutustavad muinasjutte. Päike paistab. Lehed langevad puult.
2) hüüdlaused, näit.: Küll on mõnus lugeda huvitavat
raamatut! Ilus oled, isamaa! Tohoo hullu!
3) küsilaused, näit.: Mida teeb kõik maailm ühekorraga?
Kuidas käsi käib? Kus oled lennukiga sõitnud?
4) käsklaused, näit.: Armastage kodumaad! Rutake tööga!
Jää vabaks sa! Tõuse püsti!
8
5) soovlaused, näit.: Peaks ta ometi tulema! Olgu lan­
genud kangelaste mälestus meile püha!
Jutustava lause lõpul on punkt. Hüüd-, käsk- ja soov­
lause järele pannakse hüüumärk. Küsilause järel seisab
küsimärk.
5. Leia 5 jutustavat lauset, 3 hüüdlauset, 5 küsilauset,
3 käsklauset ja 2 soovlauset!
6. Koosta lookene, kus leidub iga liiki lauseid!
Sõna.
7. Lause koosneb sõnadest. Lauses — Öö oli vaikne —
on kolm sõna: öö, oli, vaikne.
Sõna on lause kõige lihtsam osa, millel on omaette
tähendus.
Sõnad kirjutatakse üksteisest eraldi.
8. Moodusta lauseid, mis koosnevad ühest sõnast,
kahest sõnast, kolmest sõnast, neljast sõnast, viiest
sõnast, seitsmest sõnast ja kaheteistkümnest sõnast!
Sõnad on kas lihtsõnad või liitsõnad.
Lihtsõnu: laud, mees, valge, aastane, see, kaks, lugema,
müüma, eile, all, nii, noh!
Liitsõnu: laudlina, meeskoor, lumivalge, kolmeteistkümne-
aastane, seesama, kakssada, ilulugemine, väljamüüja, üleeile,
allpool, niikuinii, nonoh!
Liitsõna on kokku pandud mitmest sõnast.
9. Kirjuta 10 lihtsõna ja 8 liitsõna!
10. Tõmba liitsõnadele kriips alla!
Kui ma järgmisel hommikul, vana luuakonts kaenlas, jõuan
koolimajja, siis on klassitoas juba käimas kibe töö. Tüsedamad
poisid toovad saunast toobritäie kuuma vett, mida kannavad
vahepuus. See tihedasti aurav vesi kohe valatakse põrandale
ning luuamehed algavad oma tööd. (O. Luts.)
Ammu-ammu oli too imelik jaaniöö. Nii ammu, et ka see
saja-aastane vanamees, kes elab Munamäe kõrval neljakandilises
onnis, selle sündmuse üle järelepärijaile peab vastama: „Ei
mäleta, mitte ei mäleta.“ (j. Jäik.)
Kui öö saabus, hakkas määratu veekogu saatma üle sadama­
linna piimvalget hingeauru, mis püsis savimajade vahel kuni