Eesti keele. Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu

94 Pages·1896·25.989 MB·Estonian

by  K. A. Hermann

Ь68І
•
fcS«8>l
.&2*$®.Л&._ }±
l|lSp^gy]P|U)N^N^Nlnplli|iOI<irdtraira
Eesti keete
illuse-spetus.
«s>
(lesti leefe grammatik teine jagu.
Kirjutanud
D ernmn.
I'.
ч?
Syntaxis lingnae Estonicae.
Синтаксиеъ Эстскаго языка.
Syntax der Estnischen Sprache.
Iurjewis.
Äeüklluä ftiejutaja kalu- ja fiicjadega.
18%.
L
рд^йЯІ^йВітайЯ<^<ягаітДЩ^З^ІтДЩ7Д1ліЗ^ I
"w^axsTfy-
Oesti Keele
a u s e - õ p e t u s.
Eesti leele grammatika teine jagu.
'»-ОЗЭОС-*'
Kirjutanud
Dr. A. A. Hermann.
-*»«x^-
Syntaxis Ііпдиае Estonicae. Синтаксисъ Эстскаго языка.
Syntax der Estnischen Sprache.
нназ стн*
Zurjewis.
Trükiwd kirjutaja kulu- ja kirjadega.
1896.
Дозволеяо цензурою, — Юрьевъ, 26 октября 1896 г.
4 sf^Af/,
GesKone.
Mal 1884 ilmus minu fttlefi (št&ti feele
grammatik hääle- ja söna-opetusena, kuna
lailse-õpetus seni ajani ilmumata jäi. Et Vesti
leetes eneses tänini pääle paari lühikese katse
lause-õpetust sugugi ei olnnd, siis piinab ees
olew raamat seda puudust parandada, on siis esimene
sarnane töö keele enese waimus. Õtse imeline asi on, et
Eesti keele gramnrntik Eesti keeles eneses aastal 1884 ja
lause-õpetus 1896 esimest lord on ilmunud, kuna Saksa
keeles Eesti keelele grammatikaid juba 1637-st saadik on
wälja tnlnud ja lause-õpetusi 1694-st saadik. Nõnda ilmus
nimelt Stahl'i grammatik 1637, Göseken'i oma 1660,
Hornnng'i 1694, Gntsleff'i ja Thor Helle 1732, Hupel'i
1782, Ahrens'! 1843 ja unes kirjawiisis 1853 ning Wiede-
mann'i oma 1865. Kuid Eesti keele iseäraldused ші endistes
saksa-keelistes lause - õpetustes liig wähe tähele pandud,
ka Ahrens'i ja Wiedemaun'igi omades. Seda näeb igaüks,
kes ees olewa töö endistega kõrwu paueb.
Töö eesmärk on kahekordne. Ta peab 1) iseõppijatele
näitama, kuda Eesti keelt õigel teaduslikul wiisil kirjutada
tuleb ja 2) ka kooliõpetusele Eesti keele õppimises ja õpe-
tanlises abiks olema. Ehk mamat küll suur ei ole, siisgi
ou lause-õpetus õige täieliselt sees, wõib siis ka teaduslisele
IV.
uurimisele põhjaks olla. Kooliõpetuses crntap õppijatele
iga z-i näituste waral üles ise lauseid sünnitada; ka
lastagu wõimalikult rohkesti terwel õppimise ajal jutu-
lauseid küsk-, soow- ja käsk-lauseteks muuta, et üksikute
lause-tõugude wahe õppijatele selge oleks.
Soowin, et ka see. töö Eesti keele ilu ja tuuma Eesti
rahwa seas tõendaks ja näitaks.
Юг. K. A. H.
Sügiskuul 1896.
Juhataja.
Lihtlause (§ 1—183). Dictum simplex.
1— 3. Saufe loomu st. De epecie dicti
4. Lause tõugudest. De partibus dicti . . .
Alus (§ 5—15). Subjectnm.
5— 8. Alus n i m e f õ n й. Subjectum subutantivum .
9. Alus o m a b u f c) õ n o. Subjectum adjectivum
10. Alus a f c f õ u o. Subjectum pronomen . . ..
11. Alus a r № u f õ u a. Subjectum numerale . . .
12. Alus a i a f õ u o. Subjectum verbum . . ..
13— 15. Mitmekordne alus. Subjectum multiplex .
Üteldus (§ 16—34). Prfldicatum.
16— 19. üteldus u i m e s õ u a. Prädicatum substantivum .
20. üteldus omadusesõua. Prädicatum adjectivum
21— 22. üteldus arwusõua. Prädicatum Numerale. . .
23. üteldus asesõua. Prädicatum pronomen . . .
24— 29. üteldus ajasõua. Prädicatum verbum . . . .
39. üteldus määrasõua. Prädicatum adverbium
31— 32. Mitmekordne üteldus. Prädicatum multiplex
33— 34. Mitmelordue alus ja mitmekordue utel»
d u s. Subjectum et prädicatum multiplex . . . .
Sihitus (§ 35—56). Objecturn.
35— 37. Sihituse loomust. De epecie objecti
38- 41. O s a > s i h i t u s est. De objecto partiali
42- 45. Täis'sihituseft. De objecto pleno
46. Tehtawilu s i h i t u s e st. De objecto равві і . .
47. Nimesõua s i h i t u s e u a. Objec'um substantivum
48. Omadusesõua sihituseua. Objecturn adjectivum
49. Asesõna sihitusena. Objecturn pronomen
50. Arwusõua sihitusena. Objecturn numerale
51. Ajosõna sihitusena. Objecturn verbum . .
52- 53. Sihituse sihitus. Objecturn objecti . . ..
54- 56. Mitmekordne sihitus. Objecturn multiplex
VI
Määrus (§ 57—106). Attribiitum.
§§
57. Määruse loomust. De spccie attributi . . .7
58— 71. Määrus alusele, Attributum subjecto . . .
58— 61. Määrus alusele utrnesõjtatrn. A. s. eubstantivum
62— 66. Määrus alusele omadusesõuaua. A. s. adjectivum
67. Määrus alusele asesõnana A. s. ргопотеп . .
68. Määrus alusele arwusõnana. A. s. numerale
69— 70. Määrus alusele lestsõuaua. A. F. participinm .
71. Määrus alusele määrasõuana. A. 8. аі егЫит
72— 90. Määrus ü t e l d « f e l e. Attributum prädicato .
72— 76. Määrus üteldusele uimesõnaua. A. p. snb-4antivum
77. Määrus üteldusele omadusesõuaua. A. p. adjectivum
78. Määrus üteldusele osastalvana. A. p. partitivu* .
79— 82. Määrus üteldusele asesõnaua. A. p. ргопотеп .
83— 86. Määrus üteldusele arwusõuana. A. p. numerale
87— 88. Määrus üteldusele ajasõuaua. A p verbum
89. Määrus üteldusele määrasõnana. A. p adverbium
90. Määrus üteldusele käänetena. A. p. in слвіЬив .
91—106. Määrus sihitusele. At г buturn objecto . .
91— 93. Määrus sihitusele uimesõnaua. A. o. substantivurn
94. Määrus sihitusele omadusesõnana. A. o. adjectivum
95. Määrus sihitusele asesõnana. A. o. pronomen
96. Määruõ sihitusele arwusõuana. A. n. numerale
97. Määrus sihitusele kesksõnana A. o. participium .
98. Määrus sihitusele määrasõnana. A. o. а Erbium
99. Määrus sihitusele käänetena. A. o. in casibua .
100—102. Mitmekordne mäiirns sihitusele. A. o. multiplex
103. Määrus ofastawafe aluse», ütelduse» ja
sihitusega. Attributum partitivicum subjecto, prae-
dicato et objecto
104. ü h t e • l i t j ii t a ra i s e st. De ecribendo in unum nomen
105—106. ftö ä ii a t и b määrus. Attributurn declinatum . . .
Määratus (§ 107—172). Definitio adverbialis.
107—109. Määratuse lo om iist. De specie definitionie ad-
verbialis
110—111. Määratuste jaotus. De distributione definitionum
adverbialium
112-113. ftontbe j a wiisi määratused. Definitionen ad
verbiales modi
112. 1. Üksikud niäärasõn/ld. Definitiones modi adverbia . .
113—114. 2. Nlaliitlew kääne. Definitio adverbialis modi casus
adessivus
115. 3. Teised käänded. D. a. m. casus al ii
116—119. 4. Saaw kääne. D. a. m. casus faetivus
120. 5. Olew kääne. D. a. m. casus essivus
121. 6. Nimesõnad seletuseks kaantega. D. а. rn. subetaaüvum
declarans
122. 7. Nimetawad omadusesõuad. D. a. rn. adjectivum nominans
123. 8. Ees» ja tagasõnad niäärarustena. D. a. rn. prae et
poetpositionea
124—128. yl j a määratused. Definitiones adverbiales ternporis
124. 1. Nksikud määrasõnad aja määrajatena. Definitionen tern
poris adverbia
125. 2. Olewik tulewikuna määrasõna läbi. praesens futurum
per adverbium —45
126. 3. Üksikud käänded aja määratustena. Definitiones adver
biales teu poris in casibns —46
127. 4. Saaw kääne aja määratusena. D. я. t. in easn factivo —46
5. Ees< ja tagasõnad aja määratusteks. D. a. t. prae- et
128.
posipositiones —46
Koba määratused. Definitiones adverbiales loci 47—60
1. Üksikud määrasõnad koha määrajatena, Definitiones loci
»dverbia —47
9. Sisemise ja wälimise koha käänded määratustena. D. 1.
in ciisibne loci interioris et ex'erioris —47
3. я. Sisseütlew koha määratusena. Definitio loel adverbi
alis casus illativus —48
4. b. Seesiitlew koha määratusena. D. 1. a. casus ines-
sivus —49
5 d. Seestütlew koha määratusena. I). 1. a. casus elativus. —50
6. e. Alaleiitlew koha määratus, na. D. 1. я. casus allativus. —52
7. g. Alalütlew koha määratusena. D .1. a. casus adessivus. -53
7»8. b. Alaltütlew koha määratusena. D. 1. a. casus abladivu». —53
8>9. Ajasõna tegewuse koha määratusena. D. 1. a. aetionis verbi. —54
9«10. Ees« ja tagasõnad koha määratustes. D. 1. a. prae-
et postpositionee —57
10-11. Seletawad määrasõnad ajasõnaga. Adverbia decla-
rantia cuni verbo —59
Hulga määratused. Definitiones adverbiales quan-
ti tatis —60
Jaatamise ja eitamise määratused. Defi
nitiones adverbiales affirrnationis et negationis. . . —61
Miiärseesütlew määratusena. Inessivus ad-
verbialis definitio
Sihitus määratustega. Objectum cum defini-
tione adverbial! —62
Lisandus (§ 173-181). Appositio.
173. Lisanduse loomust. De specie appositionis. . . —63
174. Olew lisandusena. Eseivus appositio - —64
175. Lisandus alusele. Appositio subjecto —65
176-177. Muutmata lisandus. Appositio indeclinabilis. . —65
178. Lisandus ütelbitsele. Appositio praedicato . —66
179. Lisandus sihitusele. Appositio objecto . . . —66
180. Määrus lisandusele. Attributnrn appositioni . - 66
181. Lisanduse seis pärast oma eelkäijat.
Status appoaitionis in dicto —66
182-183. Lahutamata lisandus. Appositio conjuneta . —67
Liitlause (§ 184—213). Dictum compositum.
Lisa-lause (§ 184—208). Dictum adjunetum 68-78
Lisalause loomust. De specie dicti adjuneti . -68
Nsesõnased lisalaused. Dicta adjnneta pro-
norninalia 69—71