Saabastega Kass * Alvin ja koopaoravad 3 m i+k&i

44 Pages·2014·22.49 MB·Estonian

Postritel: Saabastega Kass * Alvin ja koopaoravad 3
KOOLILASTE AJAKIRI
ffliykžs©
* >;
f *m
M
*A
W
m
i+k&i
Jõulutervitus kirjutajatele,
AUHINNASADU
lugejatele, joonistajatele
ja nuputajatele!
Asume nüüd jälle auhindu jagama. Siin on kirjas oktoobri-
numbris välja kuulutatud võistluste preemiasaajad, novembri-
ja detsembrinumbri võitjad peavad varuma kannatust uue aastani.
Preemiate kättesaamisega on nii, et Tallinna, Harju-, Lääne-,
Järva-, Viru- ja Pärnumaa lugejate auhinnad toimetame Kullo
Lastegaleriisse (Kuninga 6, Tallinn, avatud teisipäevast
laupäevani kella 10-18). Lõuna-eestlaste preemiad
läkitatakse 0. Lutsu nimelisse Keskraamatukogusse (Tartu,
Kompanii 3/5). Kui kellelgi on muid soove ja ettepanekuid,
siis palume toimetusse kirjutada, helistada või meilida.
Triibu-Liine palub kõigile e-posti teel võistlustööde ja
lahenduste saatjatele meelde tuletada, et võtame interneti kaudu
saadud töid arvesse AINULT siis, kui nende juures on ka
kirjutajate POSTIAADRESS.
SAJAJALGSETE rühm, MARTENL^"oiASTE Puurmanis!
Lembitu mõistatuse lahendajatest saavad auhinnaraamatud
LISEL ADELMAN Haapsalust ja ANETE MILLER Põltsamaalt.
Ristsõnalahendajate vahel loosisime välja plaadid, \ammas
Shauni" võitis KERLI KÄND Saaremaalt, jöululugude plaadi
INESSA DMITROVSKI Hiiumaalt.
Oktobriini õigete vastuste saatjaist võitsid preemiaraamatud
ORAVA KOOLI pikapäevarühm ja DENRI PISUKOV Põlvast.
Aeg linnakäras, metsamühades
ühtviisi liigub, vaatamata kella,
ja äkki olemegi suurtes pühades,
ja kõigil südames on miskit hella...
Kui keegi tegi mullu üht-teist head,
MonsterHigtV nukud Rimonnelt
siis soovitame sama teha taas tal.
saavad MIRJAMLEESALU Võrust
Kui vanas aastas olid mõned vead,
LHSA KUS TääksisURHNU TÕNTS
siis need me parandame uuel aastal.
Jõgevalt MARILI KRANACH
Raplast ja HELENA MAARJA
Koos sai nii töötatud kui mängitud,
* & *• TARRO Tähtverest. nüüd hea on kokku tulla kuuse alla.
Ja kõigest, mis on meile kingitud,
on parim see, et saame sõbrad olla.
Leelo Tungal
Täname Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Suur aitäh Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes tellis ajakirja meie põhikoolidele!
LAHEDAT LUGEMIST TEE ISE!
Riste Kaareti „Ämblik Älo ilusad võrgud" — 4 Lully Gustavsoni päkapikubeebi — 25
Lovisa Lillese ^Kohtumine Jõulumaa elanikuga" — 5 Mustkunstnik Ande jõulutrikk — 26
Jõululuulet: Merily Kark, Crislyn Kaarepere, Merit Irise näomaaling: miim — 27
Tamre, Villem Tõnissoo, Marrias Pettäi, Meelis Sandra sööginurk: vareenikud ja jäätisekokteil 28
Niinepuu-Kiik, Karl Jaanus Jaanus, Roland Liive — 6
Mirjam Leesalu «Klassiekskursioon ja
rahvuslik aare" — 8
Järjehoidja — 11
Jõululuulet: Gert Gregor Kallo, Henri Mähar, Kirke
Vaino, Triin Rammo, Hugo Ilmar Jõgi — 12
NUPUTA JA NAERA
Ilmar Trulli ristsõna — 29
Lembitu mõistatus, detsembriin — 30
Paetisme — 31
Naeru-uss — 32
GALERII
Kunstikamber Kiiks 13
MAAILM MEIE UMBER
Tiit Kändleri „Oma silm on pea kuningas" — 14
Peep Veedla kühmnokk-luigest — 16
ELUMELU
Uudised — 33
Hobid ja huvid: Kadri Kiviste lapsepõlvelaulud — 34
Thomas Scheileke koomiks — 36
Kinouudised — 37
Anna-Maria intervjuu Karl Richard Heremiga — 38
Siit ja sealt —39
Aleksei Turovski lääne-aatrika jõesigadest — 18 Sõber Veltzi rokikool: Dave Clark Five — 40
Zlata Skubi kinkimisest — 19 Autonimedest: Bugatti — 42
Maire Sirel kokkuvõte südametervise-aastast — 20 Barbindus: kingivalik — 43
Poster 1: Saabastega Kass — 21 Lotte lauamängud — 44
Poster 2: Alvin ja koopaoravad 3 — 22
Ajakiri Hea Laps ilmub 1994. aastast Trükk: Reusner AS
Ajakiri Hea Laps on autorikaitse objekt
Väljaandja: MTÜ Hea Laps
Harju 1, 10146 Tallinn, tel: [phone] Tellimine ja info: www.healaps.ee
e-post: [email protected] meili teel [email protected]
ja Eesti Posti koduleheküljelt
Peatoimetaja: Leelo Tungal Hind üksikmüügis 2,24
Kujundaja: Vivika Kalt Kaanepilt:
Levi: Anna-Magdaleena Kangro Kirke Kangro
Ämblik Älo ilusad võrgud
Riste Kaaret Lagedi Põhikooli 9. klassist
A
ppii! Võtke see sealt ära! Ma ei suuda enam mäs väikeses toas. Seal oli kamin, mille kõrval asus
vaadata!" kisas proua Mopp järjekordset voodi. Vastasseinas oli puupliit söögi valmistamiseks.
ämblikuvõrku nähes. Vähe sellest! Seekord Toa põrandat kattis sinisetriibuline vaip. Majal oli kaks
oü võrgus ka ämblik. Härra Mopp tormas ämbliku- akent. Ühe akna all asus söögilaud, teise all seisis
tõrjevarustusega kohale. Selle komplekti oli ta kokku vanaaegne sahtlitega kirjutuslaud, mille taga istus
pannud siis, kui nad kolisid siia luksuslikku vanasse mees. Ta oli päris vana, pika helehalli habemega. Mees
mõisasse, mis proua Mopile oli väga meeldinud. Varus kirjutas midagi koltunud paberile.
tusse kuulusid rullikeeratud ajaleht, vana suss ja Älo läks üle toa ja ronis kirjutuslauale. See oli julge
mingisugune keerulise nimega vahend, mis esemetele tegu, sest kunagi ei või teada, mida inimene ämblikest
pihustades kõik mustuse ära võttis ning toa enneole arvab. Älo nägi, et mehel oli ilus kaunistustega käekiri.
matu värskusega täitis. Kirjutaja tõstis pilgu ja vaatas sõbralikult väikesele
Samal ajal istus oma koduses võrgus kaheksajalgne ämblikule otsa. Siis hakkas ta rääkima. Mees küsis,
olevus Ämblik Älo. Ta oli just suurepärase võrgu valmis mida teeb üks ämblik nii hilja sellises paigas. Ta rääkis
saanud. Seni oli see tema kõige parem ning ilusam võrk ka endast, öeldes, et tema nime teavad ilmselt kõik
Ja äkki - näts! Suss lendas tema kõrval vastu seina. inimesed maailmas, ainult et see on erinevates keeltes
Ehmunud ämblik põgenes ruttu kaitsvate kardinavol- erinev. Mees jutustas ka oma abikaasast, kes oli parajas
tide varju. Siis toodi kohale hirmus londiga loom, kes ti väikesel ametialasel tööreisil. Lõpuks ütles ta oma
imes tema kauni pitskoelise võrgu endasse. nime. See kõlas Älo jaoks tundmatult - Jõuluvana.
Nüüd sai isegi nii pika kannatusega ämblikul, nagu Jõuluvana ei kartnud Älot ja sai temaga sõbralikult
Älo seda oli, mõõt täis. Juba üheksas kord sellel nädalal läbi. Ämblik jäi väikesesse metsamajja elama ja punus
oli ämbliku toidupüüdmise abimees võrk julmalt ära kirjutuslaua lähedale nurka hästi ilusa võrgu. Ka
koristatud. Ja see polnud veel kõik. Kogu aeg oli tema Jõuluvana naine Jõulumemm suhtus Alosse hästi.
võrgupunumiskohale pritsitud mingisugust haisvat Mõnikord õhtuti nühkis Älo end sõbralikult Jõuluvana
vett, mis peletas kõik putukad eemale. Ämblikku ajas sussi vastu ja nad olid teineteise seltsis õnnelikud. Alol
see hirmsasti köhima. Ja siin oli ju tema kodu, kuhu oli esimest korda elus oma pere ja rahulik kodu.
need võrgulõhkujad olid nii arvestamatult tunginud.
Ämblik Älo ronis aknapraost välja värske õhu kätte.
.att sk. äk. Aa
Tal oli plaan otsida endale uus ja vähem vaenulik <l* 2$£ £?£ 2$&
võrgupaik. Tuul kandis ämbliku üle põllu. Talle
Ä Afe &
meeldis vabas õhus kõiki kaheksat jalga korraga
7|\
siputada. Kõrvalt vaadates oleks see päris
naljakas tundunud ja ämblikul endal oli
hirmsasti kõdi. Üle metsa hõljudes märkas
Älo puude vahele punutud võrke, mis
sädelesid õhtuse kaste piiskadest. Tal
tekkis soov ka endale uus võrk punuda.
Tuul vaibus ja Älo maandus kitsale
metsarajale. Ta hakkas mööda seda edasi
kõndima. Üle tee olid kaardunud taimed
ja hästi kõrgel nägi Älo kuuselatvu. Pärast
lühikest matka jõudis ämblik lagendikule.
Selle keskel seisis väikene palkmaja, mille
kõrval olid õunapuu ja juurviljapeenrad. Maja
korstnast tõusis suitsu. Älo seadis sammud armsa
majakese poole, ronis ukse alt sisse ja leidis end seis
4
Kohtumine Jõulumaa elanikuga
Lovisa Lilles Tartu Descartes'i Lütseumi 7. B klassist
M
au," ütles kass. Arthur köhatas hääle puhtaks ja küsis: „Kes sa oled?
„Nonoh, Arthur, kaz räim ei kõlba?" küsis Mina sind küll siinkandis näinud pole."
daam imestades. Kõnetatu võpatas ja pöördus järsult ümber.
„Mäu!" kordas kiisuke tungivamalt ja suundus ukse „M-minä olen päkapikk, herra. Mina tulen Lappi...
poole. Lappimaalt," ütles mehike sõnu valides.
„Oi-oi, Arthurikene, õues on ju kolm ja zu käpakezed „Kas sa just saabusid? Või oled siin juba ammu, aga
saavad lumiseks!" ma pole sind lihtsalt näinud?" usutles kass edasi.
Kuid Arthuri iirisekarva silmade anuv pilk sulatas ta „Mind saatis siia päkapikkude... hallitus," vastas
südame ja ta hõikas teise tuppa: „Manfred! Miz za arvad, päkapikk kohmakalt.
kui ma lazen Arthurikeze välja? Ta ehk zaab aru, kui tal „Hallitus?" imestas Arthur.
kolm on. Ziiz tuleb ta ju tagasi." „Minä ei tea, kuidas hallitus viro keeles on," lausus
Teisest toast kostis mühatus. See tähendas ilmselt päkapikk murelikult. „Minä tüötän siin iga päiv, aga
nõusolekut. Vähemalt nii palju kui ajalehte süvenenud seekord tulin ... mmm... hallituse käsul varem vaatama,
inimene suudab seda kuuldavale tuua. kui paljon häid lapsi ka on."
„No mine ziiz," ohkas proua ja avas hästi õlitatud ukse. „Ah nii. Aga milles su töö seisneb?" päris Arthur
Külm õhk paiskus õnneliku kassi poole, kui uks tema nüüd juba päris huvitatult.
järel sulgus. Arthur uudistas silmi pilgutades ümbrust. „Meie - päkapikud - viime headele lastele maiustusi
Aknast oli maailm tundunud hoopis teistsugune. sussi sisse."
Tohutud lumehanged kõrgusid ta pea kohal, taevas „Sussi sisse? Kas neil pole sussid mitte jalas?"
paistis ainult mõni üksik väike pilvesäbar ja tuhmid „Ei-ei! Meie teeme seda öösel."
päikesekiired olid kentsakalt külmad. „Kas iga päev?" küsis Arthur.
Arthur märkas lähimal põõsal paari leevikest. Temas „Ei. Meie teeme seda neli sunnuntai... pühapäeva
tõstis pead iidne kiskja. Ärahellitatud kiisuke hüppas enne jõulua."
tõelise tiigri kombel põõsa poole. Kuid paraku vedasid „Siis pole teie tööl häda midagi!" mõmises Arthur,
Arthuri töntsakad käpad teda alt ja ta maandus pehme unistades, et talgi oleks oma väike suss, kust ta leiaks
mütsatusega kohevasse lumehange. Ta tuigerdas igal hommikul enne jõululaupäeva natuke kala või
puristades hangest eemale. Leevikesed olid muidugi pasteeti...
läinud ja pahuravõitu kass jalutas edasi. „ Jo-joo. Meie oleme rahul, aga kui peame Viromaale
Tal oli janu. Ettevaatlikult - nii, et käpad lumiseks ei minema, siis on viro keelega natuke kitsas," nentis
saaks - tippis Arthur tiigi poole. Ta limpsas korra päkapikk.
keelega jääd, aga tõmbus siis kibestunult tagasi. Mis „Aga mina saan sinust väga hästi aru," lohutas kass
pärast pidi keegi küll veele kaane peale panema? Ja päkapikku.
pealegi veel sellise külma ja libeda! „Kiitos!"
Arthur võdistas end ja sörkis kiriku poole, kust „Mida sa ütlesid?" ei saanud Arthur aru.
vooris parajasti välja ohtralt rahvast. Kirikulised „Ei, ei midagi," ütles päkapikk ja vahetas teemat: „Kas
suundusid rõõmsate nägudega kodudesse. Kassike sind kodus ei oodata? Homme ju joululaupäiv!"
kuulatas mõnda aega kirikukellade helinat. Siis aga - Siis meenus Arthurile, et täna pidid tema perenaise
kui kirikulised olid vaikse kõnekõmina saatel kõrval lapsed ja lapselapsed külla tulema. Jättes päkapikuga
tänavasse jalutanud - torkas Arthurile silma väike hüvasti, lippas ta kodu poole, nii et lumetuisk taga.
kogu, kes toimetas midagi kulunud puumaja akna taga. „Ohoo! Kez zee kraabib zeal ukze taga? Oi Arthu
Kass hiilis talle võimalikult lähedale ja uuris olendit. rikene! Za jõudsid juzt õigel ajal. Vaata, kez tulid!"
Too oli nagu inimese üliveider koopia. Kõigest toolijala Arthur hüppas sisse ja värises mõnusast soojatun-
pikkune maani habeme ja erksiniste silmadega olevus dest. Talle hoovas vastu küpsekartuli ja kana lõhna.
kandis punast valge servaga mütsi. Tema laial siili- Ning täna oli perenaine teinud Kass Arthuri kooki.
nahast vööl rippus tilluke nikerdistega kirves ja väike Öösel oma pehmel padjakuhjal lamades ootas Arthur
kotike. Ja ta lõhnas tugevalt šokolaadi järele. kärsitult järgmist päeva - jõululaupäeva.
5
MULLUSELT JÕULUTURU
VÕISTLUSELT
LU
JÕULUD K-GA
Kodus küünlad kuuseladvas,
VAIKE LAMMAS
kandikul ka kanapraad.
Kannatlikult kõik koos kambas,
Üks väike lammas, kuule: keegi koputab.
kel valutas hammas, Kallis kauge külaline,
oli jõuluõhtul kurb, kas ka kõht koriseb?
sest et kinni oli jõuluturg. Kapsast, kooki, keedumune
Temal kõik kingid aga puudu! kõhutäiteks keetsime.
Ei! Nii need jõulud ei möödu! Kuula, kuidas kaunilt kõlab
kodukootud koorilaul.
Talle näidati kätte pood, Kambris .Kaerajaan" ka kajab,
kuid seal oli tema jaoks liiga uus mood. kargab Karin, kargab Kaur.
Tema tahtis näsida leiba Karbikesed kõrges kuhjas
ja väikese sõbra leida. kuuse kõrval kingimäes,
Ja siis juhtus jõuluime - Kingituse krahmas keegi
väljas ei olnudki enam pime. kauge külalise käest.
Lambal ei valutanud enam hammas Kui kõigil kõhud kommist kummis,
ja kadunud oli auk päkapiku soki kannas! külaline koju kõnnib
Mattias Pettäi Merili Kärk
Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkoolist Tallinna Saksa Gümnaasiumist
PIPARKOOGI REVOLUTSIOON KÜSIMUSED. TALV
Olen hea, lihtne mees, Detsembrikuu on täis muinasjuttu, Esimene lumi
hea on olla telku ees. õhtul kui heidame tuttu. ja esimene tuisk.
Rahu - rahu, ainult rahu, Krabin käib kardina taga, Esimene kelk
minu elu sisse mahub. päkapikud ei maga. ja esimene uisk.
Aga siis, kui saabub aeg, Kas olid usin või lohe? Esimene jää
hästi tore jõuluaeg, Kirja panevad kohe - ja esimene sõit.
tuleb mulle sisse tuhin, loendavad miinuseid ja plusse, Esimene kukkumine,
piparkooke teha vuhin. imetlevad su susse. esimene võit.
Sada piparkoogimeest On nad rõõmsad või kurvad'? See ongi see talv,
küpseb köögis ahju sees. On neil põse peal karvad? mis lõpmata lahe.
Valged mütsid, kuldsed püksid, Või hoopis ülemeelikud, Kuid samas ka külm
see tõeline armee. seljas punased seelikud. ja lõpmata jahe.
Kutid üles rivistan, Saaks ükskord selgus majja1 Crislyn Kaarepere
joondu - valvel kamandan. Kas teevad vaid vanemad nalja? Nõmme Põhikoolist
Piparkoogist meestega, Või on tõde see,
tõsist võitlust alustan. et päkapikuks on mees.
Pärast rasket lahingut, Karl Jaanus Jaanus TÄHEKE
puhkan vaikselt telku ees. Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Kõht on täis ja meel on hea, Kui ma usun väheke,
rahu, rahu, ainult rahu! särab jõulutäheke.
Villem Tõnissoo SOKI JÕULUSOOV Vaatab alla kuldne kuu,
Rocca al Mare Koolist kas on ehteis jõulupuu.
Jõulusokk ripub kamina peal
ja ootab seal Päkapikud, jõulumees.
üht tillukest meest, Põhjapõder saani ees.
JÕULUIME kes siia on teel...
Ja kui saabub õhtu, Tähekene näitab teed,
Jõulude ajal ei ole pime, komm täitmas on kõhtu, kus neid ootab väike
siis sünnib jõuluime. aga sokil on soov mees.
olla teistega koos.
Jõuluküünalde sära, Meelis Niinepuu-Kiik
viib kõik muremõtted ära. Jälle on öö, sajab lund, Jakob Westholmi Gümnaasiumist
sokil taas pole und -
Jõuluajal ununeb masu, ootab sõpra ta seal
inimeste mõtteist kaob omakasu. üksi kamina peal.
Jõulude ajal pahad on head, Siis saabub jõuluöö
head andestavad pahade vead. ja rõõmsaks saab sokk,
sest ta kõrval hea sõber - teine
Merit Tamre sokk.
Tallinna Saksa Gümnaasiumist Küll lobisevad seal
kahekesi kamina peall
Roland Liive
Rocca al Mare Koolist
7
* Klassiaks irsioo
ja rahvuslik aare
Kalevipoja lapselapse lugu
-~>
Mirjam Leesalu Võrust
inda-Mari, Aveli! Olge ometi tasem!" käratas noh, kena. Buss enam ei sõida," ütles bussijuht. Olivia
klassijuhataja Siil. läks bussijuhi juurde ja sõnas: „Arvan, et ma suudan
Sõitsime tagasi kodu poole ja kuulasime IPod-ist aidata." Bussijuht vaatas kleenukesele plikatirtsule otsa
muusikat. Laulsime kaasa oma lemmiklugu ja õpetaja ja vastas: "Päh! Sinusugune tirts küll ei suuda suurt
Helle Siili meelest fännasime seda liiga kõvasti, kuigi bussi parandada. Selleks läheb vaja ikkagi kogenud ja
kuulasime läbi kõrvaklappide. tugevat töömeest. Nagu mina!"
Buss kolistas rõõmsalt läbi Lapimaa ilusa tundra, Olivia kummardus üle bussijuhi õllekõhu armatuur
kuid hoog jäi aina väiksemaks, kuni kogu kupatus jäi lauda vaatama. Kõik tundus korras olevat. „ Vaatame
lihtsalt seisma ühe hosteli reklaamtahvli juures. „Ei kütusepaaki," kostis Olivia kampsunivarrukaid üles
kerides. Ta astus kargesse talvepäeva ja
KALEVI" W:M bussijuht läks torisedes järele. Selgus, et
tüdruku kahtlused pidasid paika - kütust
TAKU£/t& polnud tõepoolest. Poisid kogunesid Olivia
ümber, vahtides teda nagu ilmaimet.
WLL
„Sa pagana siga!" sõimas bussijuht üsna
157 30 valjuhäälselt ja tagus raevukalt armatuur
lauda. Kütusenäidukil oli sellest ükskõik,
tema järgi võis sõita kas või maailma lõppu.
Olivia uuris, pomises midagi ühendusest ja
sehkendas traatide rägastikus. „See on mul
geenides," poetas Olevipoja lapselaps moka
otsast.
Kaardilt otsiti üles lähim bensujaam ja
klassijuhataja arvas, et just mina ja Kaarel
oleme diisli toomise jaoks need õiged ini
mesed. Mu vanaisa Kalevipoeg tassis Peipsi
tagant laudu, mis siis minul see paar kanistrit
kütust tuua pole. Pugesime oma talvejope
desse ning hakkasime juba minema, kui Aveli
ja Sulev pakkusid end kaasa. Olivia kutsusime
ise kampa, sest Aveli ei tahtnud ilma oma
pinginaabri ja parima sõbrata teele minna.
Ülejäänud bussirahvas võttis kompsud kaasa
ja suundus hostelisse.
Poole tee peal märkasime metsa vahel üht
väikest maja ja kuna kõigil olidki sõrmede
asemel juba jääkuubikud, siis mõtlesime, et
miks ka mitte. Majas on kindlasti lahke
pererahvas. Sumasime läbi paksu lume ja
jõudsime kenale teerajale.
8
„TIRRRRRR!" kõlas uksekell. Sammud tulid ukse „Õnneks! Muidu ei saaks me ealeski raamatut tagasi,"
suunas. Link vajus alla ja uks avanes. Meile vaatas ütles Olivia, sammus kööki ja hakkas otsima raamatu
vastu sooja naeratusega noormees, kes oli meist koopia tegemise jaoks vajalikke asju.
mõned aastad vanem. Näis umbes kakskümmend. Hakkasime pildi järgi koopiat tegema. Lõpptulemus tuli
„Hei, lapset! Mitäs nyt?" kostis noormehe rõõmus üpris usutav ning kõigest mõne tunniga olime valmis
hääl. Olime juba unustanud, et tegemist on Soome minema.
Vabariigiga! Müksasin Kaarlit ja sosistasin: „Noh, „Äkki võtaks igaks juhuks poisid ka kaasa... Juhuks, kui
tarkpea, sinu etteaste!" Kaarel päästis meid hädast me hätta satume," hädaldas Olivia.
välja, rääkides hiilgavalt soome keelt, nende pere oli „Ah, mis seal ikka. Võtame poisid siis kaasa, kui meil
mitu aastat Soomes elanud. Saime sisse käsi-jalgu nende abi nii väga vaja on," ütlesin ma selle peale ja läksin
soojendama ning Kaarel rääkis meie loo ära. Samal poisse üles äratama.
ajal märkasin, kuidas Olivia ja Aveli omavahel midagi Sulev oli kohe valmis rusikaga äsama ning kui ta
sosistavad. mõistis, et ma polegi kuri põhjapõder tema unenäost, siis
Küsisin neilt, milles asi, ning lõpuks märkasin ka rahunes ta maha ja äratas Kaarli ka üles.
mina vitriinkapis seisvat iidse välimusega raamatut, Kogunesime viiekesi bussi juurde ja vaatasime, et kõik
mis oli kettidega seina külge kinnitatud. Raamat oleks korras. Kontroll tehtud, asusime teele ning ei
tundus olevat sajandeid vana, see oli kirjutatud läinudki palju aega, kui olime juba kohal.
hirmus vanaaegses kirjas, millest oli raske aru saada. Murdsime majja sisse. Ketid olid aja jooksul vist
Tänu Kaarlile selgus, et noormees on kunagise hapraks kulunud, katkesid mu rapsamise peale kergelt ja
kuulsa Lapi targa järeltulija ja seda raamatut on Sulev vahetas raamatud omavahel ära. Olivia kinnitas
pärandatud nende suguvõsas põlvest põlve, kuigi ketid uuesti seina külge. KLIRRRR! Kostis klaasiklirinat.
lugeda ei oska seda enam keegi. Noormehe nimi oli Sulev oskas originaalraamatuga vehkides vitriinkapi
Antti ja me saime tuttavaks ka tema noorema venna klaasist ukse ära lõhkuda ja juba oli kuulda, kuidas keegi
Mattiga. Meilt küsiti, kas teame midagi Kalevipoja tuleb. Pikemalt mõtlemata tirisin raamatu Sulevi käest ära
kohta ja ma vastasin, et mina tean temast nii mõn ja viskasin selle Avelile või Oliviale. Ma ei näinud täpselt,
dagi. Ta oli ju mu vanaisa. Kohe oli ka teada, kust see kumb neist imestunud näoga mulle otsa vaatas. Karjusin
raamat pärit oli. teistele: „ JOOKSKE!", kuid Sulev jäi paigale ega mõelnud
Lahkusime majast ja tänasime Anttit külalis ki end liigutada. Olivia, Aveli ja Kaarel ei lasknud endale
lahkuse eest. Läksime bensujaama. Saime diisli kätte seda kaks korda öelda ja juba olidki nad läinud. Tuppa
ja sammusime tagasi bussi poole. astus Antti, vaatas vitriini ja hõikas Mattile: „Kirja on
Jõudsime hostelisse ja otsisime endale vabad onneksi tallella." Minu vastu astus Matti, küsides: „Luu-
narid. Öösel ei saanud mina, Olivia ega Aveli magada. letko tosiaan, että voisit taistella minua vastaan? Voi
„Linda! Linda!" sosistas keegi. typerä pieni tyttö!" Polnud ma midagi väike. Üpris pikk
„Mhh? Mida? Kes sa oled?" sosistasin vastu. olin oma ea kohta ja tugev ka.
„Aveli olen. Mulle ei anna see raamat rahu. Ma ei Pääsesime põgenema, jõudsime teistele järele ning
saa isegi magada," vastas Aveli. kõndisime koos tagasi hostelisse. Juubeldasime hul
„Ma tean. Mul on samamoodi," kostis Olivia lupööra, ilma et kõik tehtu oleks meile pärale jõudnud.
sosinal. Majas pakkisime osa minu asjadest Olivia spordikotti ja
„Kuulge, lähme toome selle raamatu siis ära," raamatu võtsin enda reisikohvrisse hoiule.
ütlesin teistele nüüd juba poolsosinal. Ülejäänud reis tagasi koju läks sujuvalt ja igasuguste
„Aga kuidas sa mõtled seda teha? See on ju täiesti viperusteta. Rääkisime klassijuhataja Siilile kõik ära ja
võimatu. Ja kurjavaimu kaugel on too maja ju ka," ei tema oligi see, kes tõestas oma teadmistega ajaloolise
võtnud Olivia pea minu loogikat. kirjaviisi alalt, et see raamat oli tõepoolest vana Kalevi
„See on väga lihtne. Me teeme selle raamatu enda käega kirjutatud. Tõeline rahvuslik aare!
koopia, vahetame originaali koopiaga ära ja toome Vana Kalevi tarkuste raamat sai turvalise koha muu
originaali tagasi," ütles Aveli. seumis. Natuke jäi hing kripeldama, sest õpetaja Siil
„Kuidas me selle koopia sul siin teeme? Me ei vangutas pead - ei oskavat ikka meie pere välismaal
mäleta ju täpselt, kuidas see raamat välja nägi," nägin viisakalt käituda, kui head meie plaanid ka poleks. Eks ma
mina plaanis suurt haigutavat auku. siis püüan paari järgmise aasta jooksul ennast parandada.
„Sul pole vaja muretseda, sest ma tegin raamatust
oma telefoniga pilti," ütles Aveli kavalalt.
Jõulumehe kingikotti
Kui jõuluvana juhtumisi küsib, mis raamatuid tuleks kingipakk! panna,
siis ehk annad talle Järjehoidja-lehekülge lugeda? Raamatupoes läheb silme
ees kirjuks, sestap tõid kirjastajad meile tutvustamiseks oma uudisteoseid.
Noorele Õnnelik uudis
seltskonnalõvile õnnetute lugude
•< sõpradele
Kes ootab raamatult abi oma vaba aja
sisustamiseks, sellele kulub marjaks
Lemony Snicketi õnnetute lugude sari
ära kirjastuse Varrak avaldatud paks
edeneb jõudsasti - nüüdseks on eesti
korralikult illustreeritud käsiraamat
keelde jõudnud juba kaheksas raamat -
„Mis ja kuidas?", milles John
„Hirmuhaigla".
Woodward koos paljude kaasauto
Kirjastuse Draakon & Kuu avalda
ritega õpetab igasuguseid vahvaid
tavas sarjas jätkavad Snicketi sõprade
asju, mida igavuse peletamiseks nii
vanad tuttavad Violet, Klaus ja Sunny
ühiselt kui üksipäini ette võtta ja
Baudelaire oma teekonda, püüdes leida
uurida. Siin on nii toa- kui ka
salapärasel kombel kadunud sõpru.
õuemänge, vigurtempe, mustkunsti,
toiduretsepte, meisterdamist, Nagu eelmised osad, on seegi raamat H">toUHMC.LA
täis ohtlikke olukordi, kuid kes vähegi
matkatarkusi ja muud. Raamatu sabas on veel
väheke rabavaid fakte, millega seltskonda üllatada: ega ikka põnevusfilme vaadanud, see taipab, et midagi väga verdtarretavat
igaüks ei tea, et prille kanti esimest korda Itaalias arvatavasti ei saa juhtuda, kuigi... Jah, saatanliku krahv Olafi käsilased
aastal 1285, et Liibüa on maailma ainuke riik, kus on ühevärviline röövivad nutika Violeti ning üritavad kõiki kolme last tappa.
(roheline) lipp ja et Jaapanis on 19 miljonit lemmiklooma - neid Hirmuhaigla, selge see! Piisab ühest lõigust, mõistmaks, et
olla seal, muide, rohkem kui alla löaastasi lapsi! arstiks maskeerunud Esme valge kitli all tuksub õela kurjategija
tige süda...
Mannapudrust
„Nad panid selle sõnakuulmatu orvu juba narkoosi alla," ütles
Esme, „nii et teie, daamid, peate vaid tema palatisse minema ja ta
tulnukateni
operatsioonisaali viima. Mina katsun selle luriseva ninaga
raamatukoi ja hiigelhambulise rumala tita üles leida. Mattathias
lubab mul valida, kumma ma neist ellu jätan, et härra Poe' käest
Kas mannapudru üle sobib nalja
varandus sisse nõuda, ja kumma ma lõhki võin kiskuda."
visata? Kas jonnakat naabritädi on
võimalik ümber kasvatada? Neile ja
veel paljudele küsimustele oskab
vastata noor kirjanik Markus Saksa- Sibul on
tamm, kelle juturaamat „Tont ja
mannapuder" sobib lugemiseks nii ka inimene!
mudilastele kui ka koolilastele.
Mõnusad pildid on juttude juurde
joonistanud Madis Hollo, raamatu Gianni Rodari (1920 - 1980) on üks
kirjastajaks on Tänapäev. Raamat kuulsaimatest itaalia lastekirjanikest, ja
sisaldab just paraja pikkusega lugusid, „Cipollino seiklused" omakorda üks
mida võib väikeõele-vennale unejutuks lugeda ja mis küllap sind Rodari armastatuimatest raamatutest.
ennastki vahel naerma ajavad. Tegelasi on raamatus rohkesti - nii Selle raamatu eelmisi trükke lugesid
rotte kui roboteid, nii piparkooke kui karusid. Üks neist käis isegi juba teie vanaisad-vanaemad ja küllap
pangas eurosid tahtmas! kuulasid isad-emad kuuldemängugi,
mis pajatas väikese sibulapoisi
seiklustest. Uustrükil, mille tegi
Kui karu panka sisenes, võttis maad kohkunud vaikus. Ent teller kirjastus Tänapäev, on Manuela
kogus end siiski kiiresti ning küsis: „Millega saan teile kasulik Santini ilusad illustratsioonid.
olla, härra karu?" Cipollino tähendab itaalia keeles sibulakest, ning lisaks
„Ma tulin kroone eurodeks vahetama," teatas karu. peategelasele seikleb raamatus veel rohkesti aed- ja puuvilja-
Ja kui suur raha teil on?" nimelisi tegelasi: tegus meister Viinamarjake, hädine vanataat
„Ei tea," tunnistas karu häbelikult. Kõrvits, õel rüütel Tomat, krahvinnad Kirsid oma lapselapse
10