Järvamaa aastaraamat 2015

219 Pages·2016·7.79 MB·Estonian

by  Hannele Saksniit

JÄRVA MAAVALITSUS

JÄRVAMAA
AASTARAAMAT 2015

Paide 2016
Sisukord

Hea aastaraamatu lugeja ....................................................................................................................... 4
Järvamaa ............................................................................................................................................... 6
Valik sündmusi Järvamaal 2015 ...................................................................................................... 9
Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevus 2015. aastal .......................................................................... 20
Paide linn ........................................................................................................................................ 24
Albu vald ........................................................................................................................................ 33
Ambla vald ..................................................................................................................................... 35
Imavere vald ................................................................................................................................... 44
Järva-Jaani vald .............................................................................................................................. 51
Kareda vald .................................................................................................................................... 55
Koeru vald ...................................................................................................................................... 57
Koigi vald ....................................................................................................................................... 68
Paide vald ....................................................................................................................................... 73
Roosna-Alliku vald ........................................................................................................................ 77
Türi vald ......................................................................................................................................... 84
Väätsa vald ..................................................................................................................................... 98
Rahvastik .......................................................................................................................................... 105
Looduskeskkond ............................................................................................................................... 111
Jahindus ........................................................................................................................................ 111
Looduskaitse ................................................................................................................................. 113
Kommunikatsioon ............................................................................................................................ 117
Maanteed ...................................................................................................................................... 117
Ühistransport ................................................................................................................................ 119
Raudtee ......................................................................................................................................... 121
Majandus .......................................................................................................................................... 122
Järvamaa Arenduskeskus ............................................................................................................. 122
Ettevõtlus- ja majandusnäitajad ................................................................................................... 126
Kaubandus- ja tööstustoodangu müük ......................................................................................... 130
Investeeringud 2014 ..................................................................................................................... 133
Maamajandus ............................................................................................................................... 136
Metsandus ..................................................................................................................................... 140
Energeetika ................................................................................................................................... 143
Tööturg ......................................................................................................................................... 144
Rahastamine Euroopa Liidu tõuke- ja siseriiklikest regionaalarengu fondidest .......................... 155
Turism .......................................................................................................................................... 161
Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ...................................................................................................... 166
Alaealiste komisjoni töö Järvamaal .............................................................................................. 166
Sotsiaalhoolekanne ....................................................................................................................... 167
Tervisedendus ............................................................................................................................... 171
Haridus ............................................................................................................................................. 172
Kultuur ............................................................................................................................................. 179
Kultuuriaasta 2015 ....................................................................................................................... 179
Järvamaa muuseumid ................................................................................................................... 180
Järvamaa raamatukogud ............................................................................................................... 188
Noorsootöö ....................................................................................................................................... 191
Sport ................................................................................................................................................. 194
Politsei .............................................................................................................................................. 197
Päästeteenistus .................................................................................................................................. 201
Maavalitsus ....................................................................................................................................... 203
Järva maavanem tunnustas 2015 .................................................................................................. 204
2
Maareform .................................................................................................................................... 214
Planeeringu- ja ehitustegevus ....................................................................................................... 216

Järvamaa aastaraamat 2015 koostamisel osalesid: Helje Mets, Tiia Priidik, Uno Treier, Olavi
Randver, Harri Lepamets, Merli Virk, Katrin Puusepp, Helle Piik, Hannele Saksniit, Triin Pobbol,
Lia Pärna, Irene Virkoja, Rünno Lass, Anu Puusepp, Anne Viljat, Kersti Viilup, Virve Toode, Eret
Tischler, Ants Leppoja, Piret Sihver, Jaanus Nilp, Eha Tasang, Ründo Mülts, Eha Palm, Piret
Maaring, Arvi Luuk, Margus Toomsalu ning Paide linn, Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani,
Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Türi ja Väätsa vald

3
Hea aastaraamatu lugeja
Elame väga muutlikul ajal. Just eile võeti riigikogus vastu haldusreformi seadus, mis tähendab, et
12 erinäolise omavalitsusega Järvamaad on meil ilmselt vaid poolteiseks aastaks. Mõne nädala
pärast on valitsuse laual ka regionaalhalduse tulevik, kus langeb liisk ka järgmisel aastal 100.
aastapäeva tähistavate maavalitsuste osas, ning on väga suur tõenäosus, et ka riigihalduse rindelt
kaob viimne maakondlik vaheetapp ära ning Järvamaad puudutavate riiklike küsimuste otsustamine
libiseb meil 100 km kaugusele.
Järvamaa suurimaid kaotusi viimasel veerandsajandil on Eesti riigihalduse vaikne taandumine nelja
regiooni, mis on killustanud Järva nii erinevate ametkondade kui regioonide lõikes ning viinud siit
otsustajad 100 km kaugusele. Ka maavalitsused on iga aastaga aina enam mõjuvõimu kaotanud
keskvalitsusele, kuid vaatama sellele, et portfell kipub vägisi sõelaks kätte ära minema, on vähemalt
seni saanud nii mõnelegi riiklike teenuste maakonnast taandumise plaanile pidurit tõmmata. Eks
näis, kuidas edasi.
Aina enam tsentraliseeruvas riigihalduses ning sunduslikus haldusreformis on minu hinnangul
ainsaks võimalikuks lahenduseks haldusreformis Suur-Järvamaa ühendomavalitsuse sünd, mis oleks
meie niigi vähesed ressursid, nii materiaalsed, vaimsed kui juhtide näol liitnuks üheks tugevaks
tervikuks. See oleks meie parim käik seismaks vastu nii ääremaastumisele kui otsuste ja teenuste
koondumisele vaid suurtesse keskustesse. Ajalooliselt on Järvamaa suurim häda olnud Paide juhtide
sajanditagune rumalus loobuda raudteest, sest see pidavat lehmadel piima kinni panema, ning
sellele järgnenud Türi tõus. Ärge minust valesti aru saage, Türile on see olnud kahtlemata väga hea
ja tugev samm, kuid maakonnale on see tähendanud ühtse ja tugeva keskuse kaotamist, mille
tagajärgi näeme tänaselgi päeval: Ambla ja osasid teisi maakonna äärealasid ei suuda me enam
tugevasti maakonnas hoida ning nad ihkavad mujale, elanikke kaotame kõige kiiremas tempos Eesti
jne. Erinevalt Paidest on Viljandi ja Rakvere täna märksa tugevama arengupotentsiaaliga just tänu
sellele tagamaale, mis maakonnakeskuse taga on.
Lisaks ajaloolisele taagale on viimased aastad muutnud ka Järvamaal valitsevat poliitilist
paradigmat. Eks volikogudes ole alati ninasid veriseks löödud, kuid viimased aastad on toonud
poliitika ka 15 aastat tagasi suures üksmeeles loodud ühisasutustesse, mille toonast loomist oleme
kuni tänase päevani saanud tuua üheks maakonna tugevuse ja tubliduse näitajaks. Aga ilmselt on
see ülim politiseeritus see, mis on meieni jõudnud ikka Tallinnast alates. Eks näis, mis Järvamaast
saab peale haldusreformi, mille käigus jaotatakse maakond ilmselt kolmeks. Annaks Jumal kõrges
taevas seda, et senine tobe Paide-Türi vaheline konkureerimine ei kandu edaspidi kolme võrdse
maakonna omavalitsuse vahele. Ehk on siiski võimalus ka kolme omavalitsusega Järvamaad juhtida
nõnda, et Paidet ja Türit ühendaks ka midagi enamat Kirna mäest ja Atko bussist ning et ka nn
maavalla juhtidega oleks võimalik maakonnaüleses ühisosas kokku leppida.
Haldusreform haldusreformiks. Maakonna jaoks vast isegi olulisemad on otsused, mida tehakse
keskvalitsuses ning need puudutavad maakonna haigla, koolivõrgu, kutsehariduskeskuse ning
mitme muu maakondliku teenuse tulevikku, mille Exceli põhjal Tallinnasse koondamine tundub
sealtpoolt vaadates hirmus hea ja odav mõte. Olen veendunud, nii järvaka, maavanema kui
kaitseliitlasena, et see Eesti, mille vaarisad Vabadussõjas priiks võitlesid ja meie laulvas
revolutsioonis taas enda kätte saime, see higi, veri ja pisarad, mis selle maa eest valatud väärivad
enamat kui see, et kogu riigihaldus vaid Tallinna ja Tartu ümber koonduks. Aga palju head võib
meie jaoks sündida ka lähiaastail, sest valitsus on otsustanud neljarealise maantee Mäoni tuua
aastaks 2022 ning Järvamaal on jalg ukse vahel ka regionaalse tähtsusega piimatööstuse osas. Kui
need teoks peaks saama, siis see tunne, mis valdas meid mullu arvamusfestivali järgselt, justkui
4
oleks Paide ja Järvamaa oma ajalooliste hiilgeaegade tipul, on juba käegakatsutavas igapäevases
läheduses.

Alo Aasma
maavanem
8. juuni 2016

5
Järvamaa
Asend ja piirid
Eesti Vabariigi üldpindala koos Peipsi järvega on 48277,1 km2. Järvamaa üldpindala on 2459,59
km2, mis moodustab Eesti pindalast 5,1%. Järva maakonna keskuseks on Paide linn. Kaugused
Paidest teiste maakondade keskusteni on järgmised:

Tallinn 92 km
Haapsalu 153 km
Jõgeva 72 km
Jõhvi 150 km
Kuressaare 237 km
Kärdla 207 km
Põlva 149 km
Pärnu 95 km
Rakvere 81 km
Rapla 62 km
Tartu 102 km
Valga 152 km
Viljandi 71 km
Võru 171 km

Joonis 1. Maakonna asend ja piirid

6
Lipp ja vapp
Maakondade ja linnade vappide ja lippude tegemise küsimus Eesti Vabariigis korrastati 12. augustil
1936. aastal vastuvõetud maakondade ja linnade vappide ning lippude seadusega. Selle seadusega
sätestati, et maakondade ja linnade vapid ja lipud kinnitab riigivanem siseministri ettepanekul.
Vastavalt sellele kinnitaski riigivanem meile tuntud Järvamaa vapi ja lipu. Siseministri määrus
Maakondade sümbolite kehtestamine on vastu võetud 26.09.2014 nr 40. Sellega kehtestatakse
maakonna sümbolid, nende kirjeldus ja kasutamise kord.
Maakonna lipul on valge ja rohelisega põigiti jaotatud väljal aupunktis Järva maakonna vapp. Lipu
laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut, normaalsuurus on 105×165 cm. Lipu värvid on: 1) valge –
White C; 2) roheline – 355 C; 3) sinine – 285 C.
Maakonna vapil on sinisel kilbil hõbedane torniga linnus ja jaluses on kolm hõbedast lainelõikes
rõhtlatti. Vapi värvid rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi on 1) hõbe – 877 C; 2) sinine – 285
C.
Joonis 2. Maakonna lipp ja vapp

7
Järvamaa logo
2015. aastal valmis Järvamaa logo – Järvamaa puu. Järvamaa logo on loodud märgina, mis
määratleb ära Järvamaa geograafilise asukoha, kinnistab siinsete elanike kohatunnet ja turundab
Järvamaad kui positiivset elukeskkonda ning logistiliselt mugavat paika.
Järvamaa sümboliks valitud puu iseloomustab Järvamaad parimal ja ehedamal kujul ehk
südamekujulise võraga puu kannab sõnumit puhta loodusega ning loodusest hoolivast maakonnast.
Puu kujund peidab endas nii Tammsaare tamme, Türi südamekujulist õuna. Puu keskmes asetsev
süda viitab Järvamaa asukohale Eesti keskel.
Puu tugevad juured viitavad Järvamaa viljakatele muldadele ja ka siinsetele inimestele, kelle
juured siin on ning kes Järvamaad oma koduks peavad.
Logo kasutusalad:
• Järvamaa väärtuste hoidmisega seotud ametkondade tegevus
• Järvamaa esitlused
• Järvamaa veebileht ja trükised
• teadaanded ajakirjanduses
• Järvamaa reklaamkingitused ja esindusmeened
• Järvamaa ettevõtted ja organisatsioonid oma turundusmaterjalides (pakendid, reklaamid jne)
• Järvamaa kogukonnad ja kolmas sektor
• Järvamaal toimuvad üritused ja ettevõtmised
• Järvamaa sõbrad
Järvamaa logo koosneb kahest komponendist:
Piltsümbol koos kohanimega JÄRVAMAA – logo kohustuslik osa
Tunnuslause – Eesti südamaa – logo valikuline osa

Joonis 3. Järvamaa logo täisversioon

8
Valik sündmusi Järvamaal 2015
JAANUAR
3. Vabadussõjas võidelnute mälestushetked Vabadussõja mälestusmärkide juures
5. Ajalehe Järva Teataja 89. sünnipäev
15. Kodutütarde Järva ringkonna ja Naiskodukaitse Järva ringkonna taasloomise 15. aastapäevale
pühendatud kontsert-aktus Paide kultuurikeskuses
16. Järvamaa kultuuri-, spordi- ja noorsoopreemiate üleandmine Paide kultuurikeskuses
17. Koeru segakoori 125. aastapäeva tähistamine Koeru kultuurimajas
23. Noorte IV talimängud Roosna-Allikul
30. Järvamaa aasta teo väljakuulutamine Paide Wabalinna majas
30. A.H. Tammsaare loomingu XII võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“ Albu mõisas
31. XXXV Tammsaare rahvamatk
31. Järvamaa kooride päev „Järvako“ Paide kultuurikeskuses

Pildil: Järvamaa aasta teo auhinna võttis vastu Koeru Keskkooli õpilasfirma Nätrum
VEEBRUAR
2. Tartu rahulepingu aastapäeva mälestushetked Paides, Türil, Amblas ja Koerus
6. Järvamaa rahvatantsupäev „Õhtu jõudis kätte“ Järva-Jaanis
6. Paide Ühisgümnaasiumi tantsuvõistlus Paide kultuurikeskuses
7. „Talvelaul 2015“ Paide kultuurikeskuses
10. Noorte varivalimisdebatt Paide kultuurikeskuse väikeses saalis
15. Matk admiral J. Pitka mälestuseks Jalgsemalt Peetrisse
20. Hea tahte leppe allkirjastamine Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi väljaandmiseks
maavalitsuses
23. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus „Teel siia“ Paide
kultuurikeskuses
24. Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamine kõikjal Järvamaal
9
24. A.H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemiate üleandmine Albus
26. Noorteparlamendi Järvamaa foorum Paide Avatud Noortekeskuses
27. Paide politseijaoskonna Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktus Paide
kultuurikeskuse kammersaalis

Pildil: Paide politseijaoskonna Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktus
MÄRTS
1. Riigikogu valimised
1. A.H. Tammsaare mälestuspäev Vargamäel
12. Koeru valla kolme põlvkonna teatripäev Koeru kultuurimajas
13. Heategevuskontsert Sargvere põlenud kortermaja elanike toetuseks ja uue katuse ehitamiseks
raha kogumiseks Sargvere mõisas
14. MoeP.A.R.K 2015 Paide kultuurikeskuses
20. Kevade alguse ööpidu „Kevadöö unenägu“ Türi kultuurikeskuses
21. Kevade tervitamine Türi kultuurikeskuse juures
23. Järvamaa noortemess „Lingid tulevikku“ Paide kultuurikeskuses
25. Dmitri Kotjuhi fotonäituse avamine Wabalinna majas
25. Märtsiküüditamise aastapäeva mälestushetked kõikjal Järvamaal
27.-29. V Tulbipäevad Türil
29. LC Paide Bastion ja Paide Z-klubi heategevuskontsert Paide kultuurikeskuses
31. Järvamaa Omavalitsuste Liidu 20. aastapäeva tähistamine Paides
10