SIRKKA TURKKA Soome keelest tõlkinud Andreas Kalkun Oli kord mees, kes armastas oma naist ...

112 Pages·2010·11.8 MB·Estonian

SIRKKA TURKKA
Soome keelest tõlkinud Andreas Kalkun
Oli kord mees, kes armastas oma naist nii,
et tal ei jätkunud jõudu enam millekski muuks.
Kingad rebenesid ta jalas, jopp kulus õhukeseks nagu lest
ja särginööbid lendasid taevasse
ainult armsama südamelöökidest.
Naine kurvastas, kui vaesus näris valusalt,
puudus piilus akendest, miski ei õnnestunud.
Ja mees ei teinud muud kui armastas.
See juhtus Venemaal õlilambi valgel,
kui inimesed veel olid lume poolest rikkad,
kui viin säras pragunenud klaasis nagu vääriskivi
ja kurgiviil hiilgas nagu unelm
ja papitalu juures kiviaia nurgal
helises väike kuljus koera jalutusrihmal nagu unede aisakell.
Külmas öös saan valgustatud: koerad on südame pirukad,
soojad ja toitvad, ja kuskil sügaval rinnas
on mul hea jurakas
tükk vana Venemaad, tükk ristina rasket armastust.
Tähtede poomissilmused kiiguvad aeglaselt,
maja nurk tõmbub krampi ja rebeneb,
midagi läheb katki selles hääletus vaikuses.
Siin-seal lumes sureb vana puu,
puusüda ei talu sellist külma.
Säravas öös magab jumal, seesama vana lugu,
ja kuul on maailmalõpu nägu.
VIKER 12.indd 1 10.12.2010 15:16:56
HASSO
KRULL
Veel
midagi on veel
midagi on vee peal
üks karvane liblikas
sõrmede vahel
midagi on veel
midagi on vee all
üks teeviit näitab
peaaegu näpuga
midagi on veel
midagi on vee peeglis
millimallikad tulevad
lainete väel mõtlemata
ja siis on tee nagu õhtu
ja siis on uks nagu aed
*
oli see näljane hommik
ja kivide küsimused
oli üks veerev
vesiratas su õlul
2 KRULL
VIKER 12.indd 2 10.12.2010 15:16:56
nagu oleks paberil
putukate filosoofia
nagu elataks puude all
rahulikult ja õnnelikult
*
veel on midagi olemas
veel on veeleevikesed
sõda on ainult kahvatu mäng
igatsused kahe jalaga taburetid
otsekui lendaks just nüüd keegi
üle meie pea
ja ütleks armastus
on hele puulusikas
fallilised kõrvarõngad
kahisevad lehevärvi tuules
veel on midagi
veel on need veeleevikesed
veelinnud ja veekalad
veeleevikeste vool on veel
*
veel ei saa olla
ei saa ühekorraga olla
pealik ja nõid
muutumine ja liginemine
KRULL 3
VIKER 12.indd 3 10.12.2010 15:16:57
veealune vaateväli
veepealne lagunemine
saab ühekorraga olla
pilt ja pildi kildude kirjeldus
see on nagu mõttetu maastik
millel ei ole veel pärimust
veel pole olemas
veel pole päriselt olemas
veel ja vee peal
veel ei olegi veel vee peal
*
tule nüüd lähemale
tule nüüd veel lähemale
tule nüüd mulle nii ligi
nagu veel tulla saab
ilma midagi küsimata
liginemine on küsimus
ilma vastust ootamata
vastus on veel tulemata
tule ometi tule ja ikka
tule nagu ikka tullakse veel
tule ja ma annan sulle
miniatuurse nime
4 KRULL
VIKER 12.indd 4 10.12.2010 15:16:57
pilkupüüdev nagu miniseelik
sinu mininimi
*
tänaval on veel
inimesi
nad annavad märku
et neid on veel
tornid kuhjatakse kokku
kerkib torn
seda pole vaja lammutada
see tuleb asustada
rändrahnud liiguvad siia-sinna
rohelistel radadel
neid radu on veel
isegi tänaval on radu
*
rohi on kasvanud pikemaks
veel veel pikemaks
ta kasvab käigu pealt
otsekui köielkõndija
imelises tasakaalus
aga ikka veel maa peal
kuni ta on sealmaal
kus langeda saab ainult pilvedesse
KRULL 5
VIKER 12.indd 5 10.12.2010 15:16:57
sealmaa peal sealpilvede peal
on olemine otsekui ootamine
tuleb oodata veel nagu laps
iseendast pikemaks kasvada veel
*
rääkida
ja veel ja veel rääkida
siis olla vait
ja veel ja veel rohkem vait
olge teie ka vait
linnud puude otsas
ja teie puud ja lilled
olge samuti vait
ja kui te ei taha
ei oska vait olla
siis me alles näitame teile
kuidas meie tahame
kuidas meie oskame
rääkida
ja veel ja veel
ja veel rohkem rääkida
6 KRULL
VIKER 12.indd 6 10.12.2010 15:16:57
*
küll on kuum
küll läheb veel kuumemaks
küll virvendab õhk
küll niriseb mööda selga
higi ja higiga koos
soolane olemine
ainult veel üks päikesekiir
ainult veel üks lonks vett
ja su keha sulab üles
ja valgub mõnusasti klaasi
nagu punane vein
nagu valge vein
küll seda juuakse veel
kui on heldene aeg
*
veel on vaja teha tööd
ja on vaja veel laiselda
on vaja tõestada et on tõsi
ja on tõesti vaja veel valetada
valetage nii palju kui saate
valetage maakera ümmarguseks
ja kui ta siis enam nii
ümmargune ei olegi
KRULL 7
VIKER 12.indd 7 10.12.2010 15:16:57
valetage ta siis kandiliseks
ja kandke teda lõbusasti turjal
hüpeldes kareldes kekseldes
nii nagu keegi pole keksinud veel
*
kui haav paraneb ise
siis ta on veel noor
kui ta paraneb veel
pole ta enam ise
ritsikate sirinas on kuulda
öölindude laulu
nad laulavad ainult siis
kui keegi ei kuulagi
ja kui hoolega kuulatada
siis nad laulavad veel
kuulsad öölinnud
kelle nime ei teata
*
kes veel tuleb meiega kaasa
kui on nähtamatu õhtu
kui nähtamatu päike loojub
nähtamatu silmapiiri taha
kõigil on nii palju tegemist
et hingatagi ei jõua
8 KRULL
VIKER 12.indd 8 10.12.2010 15:16:57
ei jõua silmigi sulgeda
ühtki mõtet mõelda ei jõua
ometi on nii palju aega
et kiiret üldse ei ole
kaasa võib tulla igaüks
kes ilma sündida jõuab
kes seni pole veel sündinud
see jõuab sündida veel
sündida isegi mitu korda
ja tulla sündimatagi veel
*
poolviltu valgus tungib aknast
sisse ja tungib autoaknast
sisse ja tungib arvutiaknast
sisse ja kõik on poolviltu valge
sa magad ja muusika mängib
poolvaikselt ja sa magad ja tuul
poolkahiseb okstes ja tänav
poolmüriseb teisel pool
siis veel poolviltu valgust veel
poolkahinat okstes poolmürinat
veel ja juba ongi pool päeva
seal kusagil hommiku pool
KRULL 9
VIKER 12.indd 9 10.12.2010 15:16:57
*
higi voolab
mööda selgroogu alla
vee peal õitsevad vesiroosid
pilvede pildid on veel
soolane higi magedas vees
inimnahkade kingitus
aga tõmbame selga loomanahad
aga higistame keelega
higistame nii nagu siis
kui heeringas elas kuival maal
kui vesiroosidel olid veel okkad
ja krokodillid haukusid ja ulgusid
*
ämblikud kiiguvad metsas
ja koovad sääsevõrke
mitmekihilised vihmapilved
libisevad üle taeva
kui veel oleks see peenramaa
kui veel oleks see mägimänd
kui veel kallaks vihma
kosena taevatrepist
ja näe juba kallabki juba
on must Buddha üleni märg
10 KRULL
VIKER 12.indd 10 10.12.2010 15:16:57